Kristel Karp
“Meie peres on kaks tüdrukut, neljane ja kuuene, kes pidevalt omavahel võistlevad. “Miks tema sai? Aga temal on rohkem!” on meil juba igapäevane taustmuusika,” kurdab Kristin (35).

"Peres on ka beebi, kuid tema peale tüdrukud armukadedad pole. Küll käib neil pidev võistlus omavahel. See puudutab absoluutselt kõike! Kui valan ühe limonaadi kahte klaasi pooleks, leiab üks, et tal on millimeetri võrra vähem. Kui õhtul enne magamaminekut käin mõlema juures head ööd soovimas, siis üks kindlasti nuuksub, et õe juures olid sa kauem. Kui mees viib lapsed metsa matkama, läheb hala lahti: õde sai kauem issi kukil olla! Enda arust püüame tütardele tähelepanu ja kõiki hüvesid pakkuda võrdselt, aga siiski on pidevat rahulolematust, mis on nii väsitav. Mida teha?"

Millest Pere ja Kodu oktoobrinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Pereterapeut Triin Kahre annab pika ja põhjaliku vastuse, kuidas olukorda lahendada:

"Peredes, kus kasvavad väikese vanusevahega lapsed, on konkurents üsna sage nähtus. Konkureerimine näitab, et lapsed võrdlevad end pidevalt, mis võib takistada mõlema isiksuse ja isikupära arengut. On väga tähtis vanematena mõista, kuidas me ise tahtmatult võime seda soodustada. Võrdsus polegi alati vajalik."