Millest Pere ja Kodu juuninumbris veel juttu, vaata SIIT!

Mõni aasta tagasi kirjutas vanaema oma maja, kus kasvasid üles mu mees ja ta õde, viimase nimele. Õde võttis maja putitamise enda õlule ja kõik oli justkui korras. Ema oli õnnelik, et saab oma majas edasi elada ja talle on tütre perest seltsi. Minu mees oli rahul, et ema ja maja eest kantakse hoolt.

Lapsed said esimesed aastad suviti maja esimesel korrusel elanud vanaemal külas käia, ehkki iga kord oli ka ütlemist – küll olid lapsed tädi lillepeenrast üle jooksnud, küll ta vaarikaid söönud. Eks laste külaskäikudega kaasnes üksjagu ka lärmi, olid nad ju alles väikesed.

Asi läks keeruliseks mullu suvel, kui lapsed pidid minema kolmeks päevaks maale. Vanaemaga oli kõik juba kokku lepitud, kui järsku helistas mehe õde ja teatas, et tema meie lapsi sinna ei taha, sest