Kui kiirabi kohale jõudis, öeldi Liisile, et beebi pea ei paista veel. Mõni minut hiljem Kristofer aga sündis. Marti Zupping
„Ilma igasuguse valuvaigistita, õues –1 kraadiga kõndimise pealt sünnitada – on, mida lapsele kunagi rääkida,“ muigab Liis, kelle poeg hiljuti väga ootamatult ilmale tuli.

Millest värskes ajakirjas 9 kuud veel juttu, vaata SIIT!

Värske äkksünnituse kogemusega Liis ärkas 11. detsembri hommikul kell pool seitse, sest looteveed olid puhkenud. Seejärel hakkas ta tuhusid ootama. Neid aga ei tulnudki. „Olid tavalised emaka kokkutõmbed, mis olid mul juba mitu kuud enne sünnitust olnud – ma ei näinud neis midagi erilist,“ meenutab ta. 

Ent umbes kaks tundi hiljem hakkas sünnitusprotsess järsku pihta. „Tundsin meeletut survet ning intensiivset valu selgroos ja ka igal pool mujal. Karjusin mehele, et ta helistaks kiirabisse, me ei jõua ise haiglasse – püsti ma enam ei saanud.“