.
Kui Carl esimesse klassi läks, sai üsna pea selgeks, et suur klass talle ei sobi. Tava­koolist suunati poiss edasi kooli, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Kuid uues koolis ei tekkinud poisil klassikaaslastega klappi. Küll aga tekkisid ärevushäired ja vihahood.

Emale sai selgeks, et Carli probleemide põhjuseks on Aspergeri sündroom. Poisile määrati puue ja koostati rehabilitatsiooni­programm. Kui varem läks poiss ärritudes endast nii välja, et enese või teiste vigastamise vältimiseks tuli teda lausa jõuga kinni hoida, siis nüüd midagi sellist enam ette ei tule.

Ema sõnul oskab poiss üha paremini oma emotsioone taltsutada, ei ärritu enam tühja-tähja peale. “Vahel on ta küll pahas tujus, kuid siis ütlebki, et on vihane või kuri – ta oskab olukordi ise hinnata ja analüüsida,” on Küllike rõõmus. Tänu teraapias õpitule oskab poeg oma emotsioonidest rääkida ja seada ees­märke, kuidas nendega toime tulla. “Seetõttu on palju parem ka teistega läbisaamine,” tõdeb ema. “Kui varem tekkisid kaaslastega konfliktid, siis nüüd oskab ta neist lihtsalt eemale hoida.”