Millest värskest Pere ja Kodu ajakirjast veel lugeda saad, vaata SIIT!

Ka Laura (25) märkas poja Kristoferi (3,5) kõnes mahajäämust siis, kui laps oli kahene. “Perearst kirjutas meile saatekirja, aga ütles, et logopeedi peame ise otsima,” mäletab ta. Ema ei tulnud selle pealegi, et see on üks keerulisemaid ülesandeid. 

Nelja lapse ema Sille (44) hakkas Frantsi (3) arengu pärast muret tundma varakult – poiss õppis kõndima alles poolteiseaastasena ja ühegi tegevuse jaoks tal tähelepanu pikalt ei jagunud. Aeglase arengu pärast käidi läbi mitmeid spetsialiste, kes midagi erakordset ei leidnud. Kui lapsel sõnu eakaaslastega ühel ajal ei tulnud, arvasid vanemad, et küllap needki hilinevad. Sama kinnitas lastearst. Kui Frants oli kahe ja poole aastane, kuid sõnu veel ei öelnud, hakkas mure Sillet siiski painama.

Kui soovid lisaks toetavale lugemisele Bredeni 10-eurost kinkekaarti, telli ajakiri SIIT

Kolm ema räägivad enda konarlikust teekonnast eri asutuste vahel lapsele tulutult abi otsides.

Eripedagoog ja logopeed Ülle Kuusik ütleb välja: laps peaks saama teraapiat enne kolme­aastaseks saamist. Sellel, et osa perearste soovitab vanematel lapse kolme­aastaseks saamiseni kõnet oodata, ei ole vähimatki põhjendust. "Kõne kujunemine on väga oluline selleks, et laps vaimselt eakohaselt areneks." 

Lapse kõne arengut saad jälgida beebieast alates.