Perega rannas, taamal Alanya kindlus.
“Alanya on kui magnet. Kui siia elama tuled, ei saa siit iial minema!” ütles Tolga Annale viis aastat tagasi. Palju reisinud Anna vaidles tuliselt vastu, kuid kallimal oli õigus. Nüüdseks on neil Alanyas kodu ja aastane poeg Noyan.

Anna leidis 2013. aastal Türgis tööd. Ankarast pärit Tolgaga oli Anna tutvunud juba varem – ühel oma reisil Alanyasse, kui ta perega Kleopatra rannal veemõnusid nautis ja mehelt renditud jetiga merel kihutamas käis. 

Türgi mõistes oli mees juba vanapoiss, sest üldiselt sõlmitakse seal abielu kahekümnendates. Kui ta nägi sotsiaalmeediast, et Anna on Alanyasse tööle tulnud, kutsus ta naise välja. Taas kohtudes nägi Tolga Annat äkki uue pilguga. “Siis oli tegu armastusega esimesest silmapilgust,” ütleb ta.

Alanyalaste lastekasvatamiskombed erinevad Euroopa omadest, lapsi ei keelata ega distsiplineerita kuigi palju. “Mina nõuan tervislikku rutiini, õigel ajal magamaminekut ja söögikordi, siinsed lapsed aga mängivad teinekord kell 12 öösel rõõmsalt tänaval,” räägib Anna.