Üksikema: kujutasin ette, et elu üksik­emana on raske, ja nii see ongi. Samas on nii palju asju, mis läksid paremaks!

“Varasema pideva nääklemise ja nähvamise asemel kõlab meil nüüd kodus multikategelaste dialoog, muusika, vestlus või on hoopis vaikus ja see on kulda väärt!” Aune (28) tunneb end pisikese Annabeli kasvatamisel üksi palju vabamalt ja rahulikumalt.

Millest Pere ja Kodu juulinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Üksikemadest maalitud pilt on sageli tumedates toonides, kuid kas see ka alati nii nukker on?

Aune, kes igapäevaselt üksi kolmeaastast Annabeli kasvatab, iseloomustab oma elukorraldust ühe sõnaga: väljakutse! “Pidevalt on vaja aega planeerida ja arvestada sellega, et kõik päevased tegemised tuleb jõuda ära teha üksi,” tõdeb ta.

“Üksikvanemlus oli minu puhul ainuõige valik. Ma ei kujuta ette, et mu laps kasvaks igapäevases vaenulikus õhkkonnas,” seletab naine, kes tunneb, et saab lõpuks luua ise oma elu ega ole enam kellegi teise elus “lõksus”. “Olen kahe käega pigem selle poolt, et laps suhtleb mõlema vanemaga, kes elavad eraldi, on rahulikud ja õnnelikud, kui et on koos ja vaevu taluvad teineteist.