Kati ja Gunnari unistus täitus – neil on kaks tütart, Marianna ja Elina. Rita Talisoo
Kati teadis lapsest saati, et soovib tütart. See lihtsalt pidi nii minema. "Nutsin ikka mitu peatäit," tunnistab aga Siiri, kes sai teada, et ta esimene laps, kes kõhus kasvamas, pole sellest soost, mida ema soovinuks. Ega kolmaski. “Kui sain teada, et sünnib poiss, läks mul tükk aega, et mõttega kohaneda," tunnistab Pille.

Kas ema, kes soovib väga tütart, peaks tundma end selle pärast süüdi? Ja mis saab siis, kui see soov ei täitu esimesel, teisel ega kolmandalgi korral? Tänapäeva teadus võimaldab tegelikult sugu valida, kuid on see eetiline?

Millest värskes Peres ja Kodus juttu, vaata SIIT

Kati teadis lapsest saati, et soovib tütart. Tulevase abikaasa Gunnariga tutvudes sai ta meeldiva üllatuse osaliseks – mehe eluunistus oli kaks tütart.  Oma eelistust Kati ei häbene. “Ma leian, et igal naisel ja perel võib olla eelistus, kas nad igatsevad poega või tütart, ja kõik sellega seotud emotsioonid on lubatud. Ühiskondlikud hoiakud muudavad emotsioonid tabuks,” seletab ta.

Siiri hakkas arsti teate peale, et tema kõhus on juba valmismõeldud nimega tütre Linda asemel “Miku”, hüsteeriliselt naerma. “Arst arvas, et olen üliõnnelik, ja soovis õnne,” tuletab ta kentsakat olukorda meelde. Siiri tänas arsti ja läks koju, pisarad silmist voolamas. “Nutsin paari nädala jooksul ikka mitu peatäit,” tunnistab ta.

Toome sinuni kolme naise lood lapse soo eelistamise teemal ja spetsialistide selgitused, kus ja kuidas saavad vanemad sugu valida (jah, see o n võimalik!); millest sõltub, kas sünnib suurema tõenäosusega poeg või tütar ja kui palju seda ise mõjutada saad.