Nele tunnistab, et kui ta Laurile kodusünnituse mõttest rääkis, siis kohe ta jah-sõna kätte ei saanud. Nüüd on nad mõlemad väga rahul otsusega, et Laureen kodus ilmale tuli. Hele-Mai Alamaa
"Olen siiani kõrgendatud meeleolus, kui targad on lapsed, kuidas nad ise ennast sätivad, keeravad ja lükkavad, et emaüsast välja tulla. Vau!" meenutab mõned kuud tagasi oma esiklapse kodus ilmale toonud Nele (31).

See hetk ei unune iial – meie armas ämma­emand Ingrid Kaoküla võttis üles viisi ja laulsime äsja kodus ilmale tulnud Laureenile kõik koos ­sünnipäevalaulu.

Esimest korda andis Laureen endast märku 20. septembri öösel, kui mul hakkas kõht valutama. Eemaldus limakork ja olid ka kerged tuhud, mille vahed kestsid ligi 10 minutit. Võtsin kohe kasutusse hingamise, mida raseduse ajal olin harjutanud. Istusin tualetis ja hõikasin mehele: hakkab pihta! 

Vaata, millest värskes Peres ja Kodus veel kirjutame SIIT

Lauril võttis see teade esimese hooga silme eest mustaks. Ta istus vannitoas mu juures ja ütles, et peab hetkeks pikali minema. Naersime veel, et mina ju hakkan sünnitama. Vaatasime kella pealt, kui pikad on vahed, ega hakanud kohe sünnitoetaja Marju Randlale helistama. Kirjutasin talle chat’is, mis toimub. Ta oli juba mitmendat nädalat kotiga kodus valmis, et õigel ajal kohale tulla.