Pere Zürichit külastamas. Helen Ree
Eestlanna Aire kohtas oma kaasat, kurd Kamalit Zürichis biokeemiat õppides. Kaks sisserändajat lõid firma, mis pakub nüüd tööd teistelegi sisserändajatele.

Võrumaal talus kasvanud Aire õppis keskkoolis saksa keelt ja läks ülikooli aiandust õppima. 2003. aastal sõitis naine mõneks kuuks Šveitsi praktikale. Ühel uusaastaööl, kui kätte jõudis aasta 2010, kohtas Aire Zürichis oma tulevast kaasat. Tänavail käis möll ja naine lõi piduhoos tantsu. Äkki märkas ta, et üks mees ei saa temalt silmi. See oli Kamal, Iraanist pärit kurd.

Jutu käigus selgus, et mees oli kodumaalt põgenenud poliitilistel põhjustel. Ta kuulus parteisse, mis võitleb Iraani teokraatliku valitsuse poliitika vastu ja kurdide õiguste eest. Mehe varjupaigataotlus rahuldati ja ta asus pagaritöökotta tööle. Peagi pidas noorpaar Šveitsis pulmad. Praegu kasvatab paar kaht poega, Ariot ja Ariani.

Millest Pere ja Kodu veebruarinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Kas kahe kõrgharidusega naine põhiharidusega mehe kõrval hariduslõhet ka tähele paneb? Eestis peetakse seda põhjuseks, miks naised kaasat ei leia. Aire muigab: “Iraanis on kõik teistmoodi. Seal lähevad paljud väga noorelt tööle. Kamal töötas kondiitrina ja avas juba 17aastaselt oma äri, enne kui Iraaki ja edasi Euroopasse põgenes. Tal on küllaga julgust ja ettevõtlikkust, nii ei märkagi, et tal meie mõistes formaalne haridus puudub.”