Unsplash
Tauri ema Janika (40) aimas juba enne poja laste­aeda minekut, et laps on oma eakaaslastega võrreldes erinev: ta ei rääkinud palju. Ise­loomult ja olekult on Tauri armas ja hea laps. “Sisimas sain aru, et ta on teistest väga erinev, kuid emana lootsin ikka, et küll ta varem või hiljem rohkem rääkima hakkab,” meenutab Janika.

Tauri on praegu nutikas koolipoiss. Aga üksnes tänu sellele, et kohe ta põnnieas saadi jälile, et poisi kõnes ja ­üldises arengus on puudujääke.

Päris selgeks sai Tauri probleem siis, kui ta kolmeselt lasteaeda läks. “Pärast paari kuud seal käimist kutsus lasteaia logopeed Ülle Kuusik mind vestlusele,” räägib Janika. “See oli mu elu valusaim ärkamine. Teadsin, et probleeme Tauriga on, aga kuuldes, et lood on sedavõrd halvad ja tõe­näo­liselt pole võmalik tal tavakooligi minna. Olin jalust niidetud."

“Istusin pärast vestlust pikalt autos ja lihtsalt nutsin,” meenutab naine. “Minus segunesid kõik tunded: viha, enesehaletsus, jõuetus, eitamine.” Kõik see tuli endast välja lasta, et hakata last aitama.