“Kuigi inimesed arvavad, et tööasjadeks peab alati kokku saama, on koosolekute lõpptulemuseks enamasti protokoll, mille saan sama hästi ka kodus koostada. Minu tuttavadki algul ei uskunud, et nii on võimalik. Arvati, et pean ikka tulema ja ise kohal olema. Vahel allkirjastan kümneid dokumente päevas üle interneti. Praegusel eluetapil on meie jaoks kõige tähtsamad meie lapsed. Kuigi suhtleme ka kolleegide ja sõpradega meeleldi, jääb see hetkel meil siiski tagaplaanile,” tunnistab ta.

Kuigi see on mõnele võõras mõte, on Alleste pere valinud mugavuste asemel vabaduse ja järeleandmise oma seiklushimule. Ratastel majas on kõik olemas, kuid väiksemal pinnal.