Sirli ja Kaspar Allese ning nende nelja poja Jesperi, Jensi, Klausi ja Villeelu on seiklejate unistus. Vabadust hindav pere elab juba kolmandat aastat Austrias, veeretades oma kodu soovi korral ühest paigast teise.

Alleste perel on rändamine hinges. Kõigepealt koliti Tallinnast Otepääle, siis reisiti üheskoos rongidel-ratastel Hispaanias, peatuti Kanaari saartel. Olles juba eelnevalt mitu korda Austrias reisinud, tuli Kasparil ükspäev idee üldse Austriasse kolida. Ta pani näpu selle riigi kaardile ning sattus Lääne-Austrias asuva Zelli järve äärde. "Järvest põhja pool on kivimeri, lõunas liustik, idas on matkamismägi ja meie ise oleme praegu suusamäel läänes,” tutvustab Jesper pere uut elukohta.

Kaspar alustas distantsilt töötamist juba Otepääl elades. “Kuigi inimesed arvavad, et tööasjadeks peab alati kokku saama, on koosolekute lõpptulemuseks enamasti protokoll, mille saan sama hästi ka kodus koostada. Selle alusel tekkivad tööülesanded jagan välja ja panen kirja ka ilma kohtumata,” ütleb ta. “Niisuguse tööstiili juures on palju kinni inimeste tahtmises. Minu tuttavadki algul ei uskunud, et nii on võimalik. Arvati, et pean ikka tulema ja ise kohal olema. Nüüdseks on aga meie töövahendiks Skype ja paljud mõistavad, et kokkuvõttes on see suur aja kokkuhoid. Vahel allkirjastan kümneid dokumente päevas üle interneti. Praegusel eluetapil on meie jaoks kõige tähtsamad meie lapsed. Kuigi suhtleme ka kolleegide ja sõpradega meeleldi, jääb see hetkel meil siiski tagaplaanile,” tunnistab ta.