Usun, et nii mõnigi lapsevanem noogutas siinkohal mõttes kaasa, sest kui suures plaanis annab lapse kasvatamine ja tema arengu jälgimine sulle palju suurepäraseid emotsioone, siis kahtlemata tuleb aeg-ajalt sisse ka perioode, kus tunned, et tass on pooltühi ja energiat eriti millekski ei jagu. Kuna aga 4-kuusele beebile on hea ja halva käitumise piire väga raske seletada ja temal veel keerulisem neid piire mõista, siis tundub kõige lihtsam muuta hoopis enda tuju ja seda, kuidas sa erinevatele olukordadele reageerid.

Muidugi on raske kõiki olukordi positiivsena näha, kui ööuni on pehmelt öeldes poolikuks jäänud. Aga sel hetkel, kui väsimus ning sellest tulenev kehvem tuju tahaks peas närvid krussi ajada, saad sa ju tegelikult ratsionaalselt aru, et ega su 4-kuune beebi meelega sind öösel 5 korda üles ei ajanud. Kuidas siis säärastel puhkudel see ratsionaalne mõistus kuskilt sügavast ajusopist üles leida?

Vastus sellele küsimusele on teoorias lihtne, praktikas ehk pisut keerulisem. Üldiselt usun, et iga lapsevanem võiks püüelda selle poole, et neil oleks mõni huvi või tegevus ka väljapool kodu nelja seina. Nagu öeldud, pakub lapsevanemaks olemine sulle suurema osa ajast mitmeid lõbusaid ja ainulaadseid hetki, aga sel momendil, kui lained pea kohal kokku löövad, oleks hea, kui mõlemal lapsevanemal oleks oma võimalus ja viis, kuidas pinged maha laadida ja kasvõi 5 või 10 minutiks emme/issi rollist välja astuda.

Kuidas pingeid maandada?

See, kuidas see pingete mahalaadimine täpsemalt välja näeb, oleneb juba iga lapsevanema enda vajadustest ja võimalustest. Mõnele piisab ühest külmast dušist või soojast vannist rahus ja vaikuses. Teisel on vaja mõneks päevaks pimedasse metsa telkima minna. Kolmas tahab end välja rahmeldada trennis. Neljas saab kokku sõpradega, ajab natuke lolli juttu, kuulab teiste muresid ja tõstab ehk paar klaasigi.

Mis iganes see viis on, olen ma üpris veendunud, et kui olete korra oma zen-maailmas ära käinud ning hetkeks emme/issi rollile "off" nuppu vajutanud, tulete koju tagasi veel rõõmsamana, vaatate oma last ja kaasat mängimas või magamas ning saate aru, kui vedanud teil tegelikult on.

Näiteks tavalisel tööpäeval võib tihti imesid teha ka see, kui mõlemad lapsevanemad saavad korra rahulikult pesus ära käia ja vannis ehk mõne lehekülje raamatutki lugeda. See 15-20 minutit mõlema vanema jaoks leida ei tohiks ju olla eriti suur kunst.

Ja naised, uskuge mind - isegi, kui te arvate, et laps kuidagi teieta ei funktsioneeri, siis küll tuleb ka kõige saamatum isa oma lapsega paarkümmend minutit toime ja lõpuks on see kasulik teile kõigile kolmele. Ema saab natukene rahulikult omapead olla, vannitoast väljub ka mehe jaoks õnnelikum naine ning laps õpib samal ajal tundma seda karvast onu, kes kogu aeg emme kõrval tolgendab ja end miskipärast "issiks" kutsub.

Foto: Erakogu

Meie tegemistega saad kursis olla ka Instagramis ja Facebookis.

Jaga
Kommentaarid