Unekool aitab jalule pered, kus ollakse magamatuse tõttu kurnatud ning soovitakse titale ja endale tervislikku, täisväärtuslikku und. Kuidas seda saavutada?  

1. Vastsündinu ei ole veel bioloogiliselt võimeline vanematele sobivat unerütmi selgeks õppima, sest ta ei suuda eristada ööd ja päeva. Kindlamad unetsüklid hakkavad lapsel välja kujunema umbes 6. elunädalast. Väga leebel viisil ja päevaste uinakute ajal saab unekooli rakendada ajast, kui tital on täitunud kaks elukuud.

Öise unekooliga soovitatakse alustada 6. elukuust, kui normaalkaalus laps suudab juba olla öösiti söömata -  siis võib olla kindel, et ta ei ärka mitte piinava ja rahuldamist vajava näljatunde, vaid lihtsalt harjumuse tõttu öösiti süüa. Soovi korral võib sellest vanusest unekooli raames harjutada last ka öösiti mitte sööma. Arvestada tuleb aga, et enamus pooleaastaseid titasid tahavad kindlasti hiljemalt varahommikul (5-6) süüa.

2. Unekooli eesmärk on muuta lapse uneseoseid. S.t õpetada laps, kes seni oli harjunud uinuma täiskasvanu abil, näiteks imetades või kiigutades, iseseisvalt uinuma. See õnnestub, kui vanem järjekindlalt, rahulikult ja leebelt, samas alla andmata harjutab teda ise uinuma. Selleks on mitmeid erinevaid mooduseid. Unekooli läbiviimise aluseks on, et vanem on kursis, kui palju päevaund erinevas vanuses beebi vajab. Ööuni (ca 12 t) algab  soovitavalt igal õhtul kindlal kellaajal ja kestab hommikutundideni, mis on teie perele vastuvõetav ärkamise aeg.

3. Ühenädalane beebi teeb lisaks ööunele neli päevaund (kokku u 8 t), 4nädalane kolm päevaund (u 7 t), 3kuune kolm päevaund (5 t), 6kuune kaks päevaund (u 3,5 t), 12–18kuune 1–2 päevaund (1,5–2,5 t). Unekooli on lihtsam läbi viia, kui uinakud toimuvad kindlatel kellaaegadel. Kui nii vanemad kui beebi on puhanud ja rahul vaba graafikuga, ei pea end muidugi kellaaegadega vaevama.

4. Unekooli kuldreegel ja kõigi meetodite alus on, et laps tuleb panna voodisse, kui tal on kõht täis ja mähe vahetatud, aga ta on veel ärkvel. Beebi uinub alati samas kohas, kus ta peaks magama ka terve ülejäänud uneaja. Magamise ajaks tehakse tuba hämaraks, et aidata tital teha vahet une- ja ärkveloleku aja vahel. Seejärel lahkub vanem toast.  Kuldreeglit võib hakata proovima juba teise elukuu täitudes nii päeva- kui ööunede eel. Kui last aga piinavad veel gaasid, siis ilmselt võib sel perioodil olla veel lihtsam ta siiski magama kussutada.

5. Unekool ei ole see, kui laps karjub paaniliselt ja ta lastakse end nutuga hüsteeriasse viia, samal ajal tema nuttu ignoreerides. Väga oluline on õppida tegema vahet oma lapse erinevatel nuttudel. Kuula!

6. Iga nutu peale aga ei ole vaja tormata beebit kussutama ja rahustama. Ta võib sellest aktiivsest vahelesegamisest pigem ehmuda. Kui see on mõõdukas, erinevate toonidega, kord vaibuv ja kord tõusev jorina moodi nutt, mis näib viitavat pigem tüdimusele või protestile, oota pisut ja lase lapsel sellega ise toime tulla. Võid endalegi üllatuseks avastada, et see vaibub varsti. Ühetooniline, pausideta ja tuure koguv vali nutt vajab aga rahustamist.

7. Erinevatele lastele ja vanematele sobivad erinevad unekooli meetodid, mida võib ka kohandada. Oluline on aga valitud meetodile kindlaks jääda. Järgnevalt mõned konkreetsed leebe unekooli meetodid.

8. Voodisse panek ja voodist välja võtmise meetod. Sel puhul võetakse laps voodist välja nii tihti, kui vaja, et pakkuda talle turvatunnet ja teda rahustada. Iga kord pärast lohutamist pannakse beebi järjekindlalt oma voodisse tagasi. See sobib alla pooleaastastele beebidele – oluline on seejuures, et last ei kussutada süles ega rinnal magama, kui tal pole just mõnda tervisemure.

9. Käpapuudutuse meetod on kõige levinum leebe unekooli meetod Soomes ja selle nö maaletooja Eestis on Unekooli ühing. Peamine põhimõte on reageerida alati lapse tugevale ja emotsionaalsele nutule patsutusega ning äärmisel rahustamise vajadusel võtta ka korraks rahunemiseks sülle. Laps ei tohiks aga uinuda süles või vanema käe all. Seegi meetod on sobiv alla pooleaastastele lastele, erandiks muidugi söögiaeg, sest alla pooleaastane beebi vajab tavaliselt veel öist toitmiskorda.

10. Nn toolimeetod sobib vanematele, kes ei soovi jätta last üksi tuppa uinuma või kelle lapses vanema lahkumine kutsub esile hüsteeriahoo. Istu algul magama pandud lapse voodiserval ja hiljem voodi kõrval toolil. Tõmbu järk-järgult tasapisi tooliga lapse voodist kaugemale, kuni see on tema toa uksest väljaspool. See meetod võib osutuda raskeks, kui vanem ei suuda istuda pikemat aega pimedas toas ja kuulata lapse nuttu, teda vaid sõnade abil rahustades. Seda meetodit ei ole ka efektiivne rakendada alla pooleaastase lapse puhul. Pigem sobib umbes 10. elukuust.

11. Lapse toas magamise meetodi puhul magab lapsevanem nt nädal aega kogu öö lapse toas või nende ühises magamistoas, reageerimata tema nutule (olles veendunud, et lapsel ei ole tervisehäda), ja vajadusel teeskleb magamist. Meetodi põhimõtteks on see, et katkestatakse side lapse nutu ja ema-isa reageerimise vahel. Vanem on kohal, kuid passiivne. Meetod sobib nt öisest söötmisest võõrutamiseks. Kui laps tuleb oma voodist välja, viige ta kindlalt tagasi oma voodisse. Sobib pigem suuremale lapsele, alates 10.-11. elukuust, aga ka 1-1,5aastastele.

12. Suuremate laste puhul (kindlasti pärast 6. elukuud) on vanemad saanud häid tulemusi kontrollitud nutu meetodiga. Vanem väljub toast, kuhu laps on uinuma pandud, ja reageerib lapse nutule teatud ajaliste intervallide järel. Näiteks läheb alustuseks lapse juurde 3 minuti pärast, lohutab-silitab (ei võta last sülle) võimalikult lühidalt ja väljub toast. Kui laps jätkab nutmist, läheb vanem uuesti lapse juurde, aga seekord suurema vahega, näiteks 5 minuti pärast jne. Enamasti juhtub, et pärast kolmandat korda vaibub nutt rahulikult ise. Jälgi sisetunnet. Alati, kui nutt on väga emotsionaalne ja tugev, tuleb  minna lapse juurde kellast sõltumata ja ta loomulikult ka vajadusel sülle võtta!  

13. Kui vanem on järjekindel ja leidnud endale ja oma lapsele sobiva õpetuse, et tita iseseisvalt uinuma harjutada, kulub enamasti kolm päeva kuni nädal, et õpetus vilja kandma hakkaks. Lapse arenedes võib juhtuda, et unekooli tuleb mõne kuu tagant korrata, valides lapse vanusele sobiva viisi. Ükski unekool ei pane last rahulikult magama, kui tal on hambatulekuvalu, teda teeb ärevaks oluline arenguetapp (nt kõndima õppimine), haigusest rääkimata. Usalda enda sisetunne, jälgi oma beebit tähelepanelikult ja ole talle toeks.  

Otsi abi ka raamatutest! • Merit Lilleleht, Õnne Valberg “Meie lapse uni” • Tizzie Hall “Päästke meie uni. Kuidas ma oma beebi magama saan?” • Siobhan Stirling “Uni: aita oma lapsel magada kogu öö” • Elizabeth Pantley “Nututa uni” • Dana Obleman “The Sleep Sense Program – Proven Strategies for Teaching Your Child to Sleep Through the Night”