1. Väga leebel viisil saab unekooli rakendada ajast, kui tital on täitunud kolm elukuud. Sealjuures tuleb aga meeles pidada, et alla pooleaastane laps vajab öösel süüa ja seda talle kindlasti keelata ei tohi.

2. Unekooli eesmärk on muuta lapse uneseoseid. S.t õpetada laps, kes seni oli harjunud uinuma täiskasvanu abiga, näiteks imetades või kussutades, iseseisvalt uinuma. See õnnestub, kui vanem järjekindlalt, rahulikult ja leebelt, samas alla andmata harjutab last ise magama jääma perele sobiva meetodi abil(vt punkte 8–12).

3. Unekooli-beebi tuleks igal õhtul magama panna samal ajal. Samuti on tähtis teada, kui palju päevaund laps vajab. Uinakute arv muidugi lapseti erineb, kuid keskmiselt magab ühenädalane beebi neli päevaund (kokku u 8 t), ühekuune kolm päevaund (u 7 t), kolmekuune kolm päevaund (u 5 t), kuuekuune kaks päevaund (u 3,5 t) ja 12–18kuune 1–2 päevaund (1,5–2,5 t).

4. Unekooli kuldreegel ütleb, et laps tuleb panna voodisse, kui tal on kõht täis ja mähe vahetatud, aga ta on veel ärkvel. Beebi uinub alati samas kohas, kus ta peaks magama terve ülejäänud uneaja. Magamisajaks tehakse tuba hämaraks, et aidata tital eristada une- ja ärkveloleku aega. Seejärel lahkub vanem toast. Kuldreeglit võib hakata muredeta beebi puhul proovima kohe alguses nii päeva- kui ööunede eel.

5. Unekool pole kindlasti see, kui lapsel lastakse voodis paaniliselt karjuda ja tema nuttu ignoreeritakse. Tähtis on beebi nuttusid eristada!

6. Iga nutu peale aga pole vaja tormata beebit kussutama ja rahustama, ta võib sellisest vahele­segamisest isegi ehmuda. Kui laps nutab mõõdukalt, kord vaibuva ja kord tõusva jorina moodi nuttu, mis näib viitavat tüdimusele või protestile, oota pisut ja lase lapsel sellega ise toime tulla. Võid endalegi üllatuseks avastada, et see vaibub varsti. Ent ühetooniline, pausideta ja tuure koguv vali nutt vajab igal juhul rahustamist.

7. Sõltuvalt lapsest ja vanemast sobivad peredele erinevad unekooli meetodid. Järgnevalt mõned konkreetsed leebe unekooli viisid.

8. Voodisse paneku ja voodist väljavõtmise meetod. Sel puhul paneb vanem lapse magama ja lahkub toast. Iga kord, kui beebi ägedalt nutma puhkeb, võtab vanem ta sülle, et pakkuda turvatunnet. Iga kord pärast lohutamist paneb aga lapse voodisse tagasi ja lahkub, mitte ei kussuta teda süles magama. See meetod sobib ka alla pooleaastastele beebidele, nagu järgminegi.

9. “Käpapuudutus” on kõige levinum leebe unekooli meetod Soomes ja selle n-ö maaletooja Eestis on unekooli ühing. Põhimõte on reageerida beebi tugevale nutule tuppa sisenedes patsutusega. Reeglina last voodist välja ei võeta. Kui beebi vajab tugevamat rahustamist, võib võtta ta siiski korraks sülle, kuid teda ei uinutata süles või vanema käe all.

10.Toolimeetod sobib vanematele, kes ei soovi jätta last üksi tuppa või kelle lapses kutsub vanema lahkumine esile hüsteeriahoo. Algul istu magama pandud lapse voodiserval ja hiljem voodi kõrval toolil, rahustades last vajadusel sõnadega. Väldi aktiivset silmsidet. Järk-järgult tõmbu tooliga tita voodist kaugemale, kuni oled toast väljas. See viis sobib pigem 10.–11. elukuust alates.

11. Lapse toas magamine. Selle meetodi puhul magab vanem näiteks nädal aega kogu öö lapse toas või nende ühises magamistoas, reageerimata tema nutule (olles enne veendunud, et tital pole tervisehäda). Põhimõtteks on see, et katkestatakse side lapse nutu ja ema-isa reageerimise vahel. Vanem on kohal, kuid passiivne. Meetod sobib näiteks öisest söötmisest võõrutamiseks. Paslik alates 10.–11. elukuust.

12. Suuremate laste puhul (teisel elupoolaastal) on vanemad saanud häid tulemusi ka kontrollitud nutu meetodiga. Vanem väljub toast, kuhu laps on uinuma pandud, ja reageerib tema nutule teatud ajaliste intervallide järel. Näiteks läheb alustuseks tuppa lapse juurde 2–3 minutit pärast nutu algust, lohutab-silitab last lühidalt (ei võta sülle) ja väljub toast. Kui laps jätkab nutmist, läheb uuesti tema juurde, aga nüüd 4–5 minuti pärast jne. Enamasti juhtub, et pärast kolmandat korda vaibub nutt rahulikult ise.

13. Kui vanem on järjekindel ning leidnud endale ja lapsele sobiva viisi iseseisvaks uinumiseks, kulub enamasti kolm päeva kuni nädal, et õpetus tasapisi vilja kandma hakkaks. Ükski unekool ei pane last aga rahulikult magama, kui ta on haige, kui teda teeb nutuseks hambatulek või ärevaks oluline arenguetapp (nt kõndima õppimine). Usalda enda sisetunnet, jälgi oma beebit tähelepanelikult ja ole talle toeks!

OTSI ABI KA RAAMATUTEST!

Merit Lilleleht, Õnne Liv Valberg “Meie lapse uni”
Tizzie Hall “Päästke meie uni. Kuidas ma oma beebi magama saan?”
Siobhan Stirling “Uni: aita oma lapsel magada kogu öö”
Elizabeth Pantley “Nututa uni”
Dana Obleman “The Sleep Sense Program – Proven Strategies for Teaching Your Child to Sleep Through the Night”

Artikkel ilmus ajakirjas http://digi.perejakodu.ee