Foto: Pixabay
Psühholoogid on leidnud, et kui aktsepteerid lapse nuttu ja lubad tal nutta, vähenevad tasapisi nutuhood ja nende põhjuste hulk. Lapsed, kes saavad nutta, on emotsionaalselt stabiilsemad. Lisaks on neil terve kiindumussuhe vanematega, parem õppimisvõime ja kõrgem enesehinnang.

LOE KA: Nutame kõik koos

Nuttu maha surudes edastame lapsele sõnumi, et nutta ei ole lubatud, nutt on paha ning oma tundeid väljendada pole kohane. Justkui laps ei tohiks olla kurb, pettunud, solvunud, meeleheitel, igatsev, kade, lootusetu, ärritunud, hale, halvas tujus, tunda end üksildasena või ebaõiglaselt kohelduna.

Selliste signaalide puhul ei julgegi paljud põnnid enam nutta. Nad suruvad tunded alla ega julge väljendada muret. Allasurutud tunded avalduvad edaspidi emotsionaalsete või käitumuslike probleemidena.

"Mina soovitan suhtuda lapse nuttu ja jonni kui abipalvesse – see aitab muuta ka enda hoiakut. Samuti aitab meil nutuga toime tulla arusaam, et kõik lapse tunded on kohased ja lubatud. Neid ei pea kartma, keelama, alla suruma. Ole lapsele toeks sel ajal, kui tal on tugevad tunded ja soov nutta. Kallista teda, võta sülle, hoia enda vastas. Laps kogeb, et tema tunded on tähtsad ja maailm on turvaline, ning see aitab tal rahuneda," selgitab Gordoni perekooli koolitaja ja psühholoogiline nõustaja Õnne Aas-Udam.

8 nõuannet, kuidas reageerida nutule

1. Sõltumata nutu põhjusest loo kõigepealt kontakt lapsega: kõneta teda nimepidi, mine ta juurde, otsi pilku.

2. Peegelda ta tundeid ja sõnasta tema öeldu ümber. “Saan aru, et see teeb sind kurvaks, et ma lähen tööle. Sa igatsed minu järele ja see ajab nutma Jaa, see on raske. Nutta on okei.”

3. Ole lapsele kõrval toeks või vii ta turvalisemasse kohta ja lase tal vabalt nutta.

4. Kui ta on rahunenud, räägi toimunust. Saad viidata varem tehtud kokkulepetele või arutada koos, millised kokkulepped edasiseks teha.

5. Et laps hakkaks oma tunnetega paremini toime tulema, õpeta talle iga päev tundesõnavara ja tunnetega hakkamasaamise viise.

6. Kui väikelapse nutu taga on mõne põhivajaduse puudu­jääk – laps on ülestimuleeritud, tal on kõht tühi, janu, uni, palav, külm või ta igatseb lähedust –, saad ennetada probleeme kindla päevarežiimi ja rutiinidega.

7. Rahune ise ja teadvusta endale, et lapse nutt on abipalve sulle. Last saab aidata vaid oma tunnetega toimetulev, rahulikuks jääv lapsevanem.

8. Pea meeles, et nutt on lapse loomulik viis tundeid väljendada ja välja elada. Nutt maandab stressi, kuna koos pisaratega väljuvad kehast stressihormoonid. Lase tal nutta!

LOE KA: Nutame kõik koos