Rinnaga toitmine aitab ka ema ja lapse omavahelist suhet arendada. Suurema osa imetamisele pühendatud ajast vaatab ema last ja laps ema.

Emale. Ka emale on rinnaga toitmine ühelt poolt tervisele tulu toov ning teisalt ka hingeelule pakkuv toiming. Imetamise ajal suureneb ema veres oksütotsiinihormooni hulk, mis põhjustab emaka kokkutõmbeid ning väldib niiviisi sünnitusjärgset vere jooksu. Seetõttu võib ema tunda paari vahetu sünnitusjärgse päeva jooksul imetamise ajal emaka kokkutõmmetega kaasuvat pakitsust. Oksütotsiin on ühtlasi heaolu tekitav hormoon.

Imetamise ajal eritub verre ka hormoon prolaktiin, mis peale piima tekkes osalemise mõjutab ka ema meeleolu. Lisaks on leitud prolaktiinil olevat uinutav efekt, mis aitab rinnaga toitval emal sügavamalt magada ja välja puhata.

Oksütotsiini ja prolaktiini nimetatakse ka emahormoonideks, mis toetavad ema ja lapse suhte arendamist: suurendavad ema vastuvõtlikkust lapse signaalidele ning aitavad lapsele eriomasel viisil hellust ja tähelepanu jagada.

Imetamine aitab edasi arendada üheksa lapseootuskuu jooksul aluse saanud sidet lapse ja ema vahel ning annab erilise võimaluse jätkata nende ühist koosolemise intiimsust. Rinnaga toitmine on ka suhtlemine ema ja lapse vahel – turvalisuse loomine, silmside arendamine, teineteise vajaduste mõistmine ja neile vastamine, puudutustega helluse jagamine ja veel palju muudki.

Imetamine võib aidata emal vabaneda ka lapseootuse ajal puusadele ja reitele kogunenud rasvast ning kehakuju taastub kergema vaevaga. Siiski on ka naisi, kelle keha hoiab kiivalt iga grammi ning kaal hakkab langema alles pärast imetamise lõpetamist. Lisaks on rinnapiim alati ja kõikjal kättesaadav, odav ja aega säästev.

Rinnapiima koostis. Rinnapiim sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, vitamiine, rauda, kasvufaktoreid ja antikehi. Rinnapiimas olev bifidusfaktor tekitab lapse soolestikus ebasoodsa keskkonna haigustekitajatele. Samuti aitab see omastada mõningaid mineraalaineid ning omastada ja sünteesida osa vitamiine. Piimas olevad antikehad kaitsevad last nende haigustekitajate eest, mida ema on põdenud. Rasvad on vajalikud aju arenguks.

Rinnapiima koostis muutub nii üksikute toitmiskordade kui ka kogu imetamisaja jooksul ning kohandub lapse vajadustega. Esimestel sünnijärgsetel elupäevadel saab beebi ternespiimaga rohkesti kaitsekehi haiguste vastu. Ternespiimas on ka rohkem valku, vitamiine ja mineraalaineid kui pärispiimas.

Enneaegselt sündinud lapsed saavad rinnapiimaga enam valku ja sooli ning esimestel sünnitusjärgsetel nädalatel sarnaneb rinnapiima koostis rohkem ternespiimaga. Selline piim aitab kaasa enneaegse lapse arengule.

Rinnapiima koostis muutub ka toitmiskorra ajal. Esimene piim, mida laps rinnast saab, on lahja. See sobib kõige paremini janu kustutamiseks. Nii võibki ta pikemate toidukordade vahel soovida lühemat aega imeda. Energiarikas ja toitvam piim jõuab lapseni imemise lõpul. On teada, et kõige rasvasem ja toitvam on rinnapiim hommikuti.

Samuti vaheldub rinnapiima koostis vastavalt aastaajale. Nii on suvel lapse vedelikuvajadus suurem ja piim lahjem. Talvel, mil organism kulutab rohkem energiat, on rinnapiima koostis rasvasem.

Esimene imetamine. Enamik lapsi on valmis rinda võtma 20–30 minutit pärast sündi. Aeg enne seda kulub kohanemiseks uue keskkonnaga. Tunni jooksul pärast sündi on laps aktiivne, peagi ta väsib ja jääb magama. Esimene imetamine peaks toimuma selle esimese tunni jooksul.

Emad, kes on last rinnaga toitnud vahetult pärast sündi, imetavad kauem ning neil sujub see tegevus kergemini. Rinnaga toitmine võib edasi lükkuda juhul, kui tegu on keisrilõikega või kui ema ja/või laps on teineteisest eraldatud.

Kuidas imetada pärast keisrilõiget? Palu endale keegi appi. Püüa leida mugav asend. Sobivad näiteks külili- või poolistukil asend patjadega toestatuna. Keisrilõike järel saab laps ternespiima, kuid pärispiim võib rinda tulla hiljem. Püüa imetada last sageli, et soodustada piima tekkimist.

Pärispiima teke. Keha valmistub rinnaga imetamiseks juba kuid enne lapse sündi. Nii võib näiteks lapseootuse 3. kuul rindadest piima erituda. Esimestel päevadel pärast sünnitust saab laps rinnast väärtuslikku ternespiima. 2.–3. päeval täitub rind pärispiimaga. Kuigi võib tunduda, nagu oleksid rinnad 1.–2. päeval peaaegu tühjad, ei vaja laps enamasti lisatoitu. Selleks ajaks, kui sul on veel piima vähe, on lapsel toiduvarud olemas.

Ema toidulaud. Nii nagu lapseootuse ajal, peab ka nüüd olema menüü mitmekesine ja toiduained kvaliteetsed. See, mida sööd, avaldab otsest mõju rinnapiima koostisele. Rinnapiima kogus ei ole seotud sinu toidukogusega. Kui järgid oma tavapäraseid harjumusi, jätkub lapsele kvaliteetset piima piisavalt. Tähelepanelik peaksid olema tugeva maitse ja lõhnaga toitude suhtes, sest need muudavad ka sinu piima maitset ja lõhna. Vaata, kuidas imik neile toiduainetele või toitudele reageerib. Vahel võivad rõõsa piima tooted kutsuda seal sisalduva lehmapiimavalgu tõttu esile lapse rahutuse.

Sageli tunneb ema imetamise ajal ja pärast seda suurt janu. Keha annab märku, et vedelikukogus on vaja taastada. Sestap on hea hoida kogu aeg käepärast klaasikest jooki. Rinnaga imetamise ajal võiksid juua ravimtaimedest valmistatud teesid, nt kortslehe-, apteegitilli-, kibuvitsa-, kummeli-, piparmündi- või nurmenukuteed. Sobivad ka mitmed mahedama maitsega mahlad, nt vaarika- või sõstramahl. Mustas tees olev kofeiin muudab lapse erksaks. Ka oakohv ja teised kofeiini sisaldavad joogid ei mõju talle hästi. Piira gaseeritud jookide tarvitamist, sest need võivad pidurdada piima teket.

Kuidas suurendada rinnapiima kogust? Piima tootmist aitab suurendada ennekõike sage imetamine. Mida tühjemaks rind saab, seda enam rinnapiima juurde tekib. Kui laps imeb rinda, erituvad emal kaks hormooni: prolaktiin ja oksütotsiin. Prolaktiin juhib rinnapiima teket ning oksütotsiini ülesanne on tagada piima voolamine rinnanäärmest nibusse. Seda nimetatakse oksütotsiini ehk piimanõristusrefleksiks.

Piima tekkele tuleb kasuks see, kui oled lapsega palju koos ning jagad temaga kehalist lähedust (silitused, paitused, puudutused, süles hoidmine jne). Ema ja lapse lähedus suurendab hormoonide tootmist, see aitab omakorda piima tekkele kaasa. Kui imetad last naudinguga, eritub piim paremini ning see annab emotsionaalselt juurde nii lapsele kui ka sulle. Hea oleks silmas pidada, et janu korral tuleb kindlasti juua!

Piima tekke soodustamiseks on vanarahvas soovitanud lisaks sagedasele imetamisele juua ka kortslehe- ja apteegitilliteed. Kui kaua laps rinnal peaks olema? See, kui kaua beebi rinda imeb, sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks beebi vanus, kas ta soovib süüa või juua, kui palju rinnast piima tuleb jne. Lastel on ka omapärad: mõni armastab rinnal pikalt mõnuleda, teine sööb kõhu kärmesti täis ja laseb rinna kohe lahti.

Last ei maksa sööma sundida, anna talle aega just niipalju, kui ta vajab. Kui imemisvõte on õige, ei ole vaja lapse rinnal olemist piirata. Vastsündinu imeb kaua. Mida aga aeg edasi, seda jõulisemalt laps rinda võtab ja imemisaeg lüheneb. Paku beebile süüa iga kord, kui ta selleks soovi avaldab. Kindlasti tuleks lapse tahtmise korral imetada ka öösiti. Keskmiselt on laps ühel rinnal 20–30 minutit.

Vahel võid märgata, et imik ei ole rinnast saadava piima - kogusega rahul. See võib olla seotud lapse kasvuspurtide ehk ajaga, kus ta kasvab kiiremini. Sellisel perioodil nõuab laps tihedamini süüa ning seetõttu hakkab rind rohkem piima tootma. Kui tundub, et laps ei ole kõhtu piisavalt täis saanud, paku alati ka teist rinda.

Kuidas imetada?

Kuigi esmapilgul võib rinnaga toitmine tunduda lihtne, ei pruugi see kohe siiski sujuda. Ka laps, kes on emakas juba mitu kuud hoolega pöidla imemist harjutanud, hakkab pärast sündi olemasolevaid oskusi edasi arendama.

• Leia endale mugav asend. Sobivad näiteks külili- ja istuliasend, kuid neid saad vastavalt soovile varieerida. Küliliasend sobib hästi juhul, kui sul on lahklihahaav ja sa ei tohi istuda. Sageli teeb imetamine uniseks. Külili on hea koos lapsega puhata ning ka silmkontakt on sellises asendis olemas. Kasuta mugavuse loomiseks patju. Kui imetad istudes, võid jalgade alla toetuseks panna madala tooli.

• Veendu, et kõik tarvilikud toimetused on tehtud, nii ei pea sa imetamisega kiirustama või seda sootuks katkestama.

• Imetamise edukuses on määrava tähtsusega lapse õige asend rinnal. Lapse suus on peale rinnanibu ka pigmenteerunud ala. Lapse lõug peab olema surutud vastu rinda.

• Vaata, et lapse keha oleks vastu sinu keha, nii et tal ei pruugiks rinnast haaramiseks pead keerata. Lapse kõht peaks olema vastu sinu kõhtu, pea ja keha ühel joonel.

• Jälgi, et laps ei oleks liiga soojalt riides või paksu tekiga kaetud.

• Jälgi, et lapse suus oleks peale rinnanibu ka pigmenteerunud ala. Lapse lõug peab olema surutud vastu rinda. Kui rind on sügavalt imiku suus, saab ta piima paremini kätte ja rinnanibu ei lõhene.

• Laps leiab rinnanibu otsimisrefleksi abil – liigutades pead kahele poole. Kui puudutad nibuga lapse suud, avab ta suu ja hakkab imema.

• Paku kõigepealt ühte rinda ja lase imeda umbes 20 minutit. Nii võid kindel olla, et laps sai kätte ka toitva rasvase piima. Seejärel paku teist rinda. Teisest rinnast saab laps tavaliselt esimese, lahja piima. Järgmist toidukorda alusta selle rinnaga, millega eelmise lõpetasid.

• Laps neelab imemisel koos piimaga alla ka õhku. Selleks, et õhk väljuks, hoia teda vahetult pärast söötmist oma rindkere vastu toetatult püsti. Ka tasases rütmis üles-alla liigutamine on abiks.

• Oleks hea, kui imetamise ajal ei oleks ümbruskonnas valjusid helisid ega liikumist, mis võivad lapse tähelepanu söömiselt kõrvale juhtida.

• Imemisest võivad lapse huultele tekkida villid, mis kaovad iseenesest.

Kui sageli last toita? Esimestel elunädalatel soovib mõni laps rinda iga natukese aja tagant. Emale võib see olla kurnav. Varu kannatust – ajapikku kujuneb lapsel välja rütm, mis muutub vastavalt tema vanusele ja vajadustele. Seega tuleb lapsele rinda pakkuda alati, kui ta selleks soovi avaldab. Peagi hakkad mõistma lapse käitumise järgi, millal ta soovib süüa ja millal mitte. Nii näiteks ei pruugi iga beebi rahutus, nutt, ringutus ja oma sõrmede lutsutamine olla veel kinnitus näljast.

Haiguse ajal lapse imemissoov tavaliselt väheneb. Kuna ta ei jaksa siis korraga palju imeda, tuleks last rinnale panna võimalikult tihti. Eriti raske on lapsel imeda nohu korral.

Vähemalt esimestel elukuudel soovib enamik lapsi süüa ka öösiti. Laps võib öösel korduvalt ärgata ja rinda imeda, seejärel uinub ta taas. Öine toitmine suurendab tõhusalt rinnapiima kogust.

Kuidas teada, kas laps saab piisavalt süüa? Lapse rahulolu pärast imemist annab teada sellest, et ta on piisavalt süüa saanud. Ka kaalutõus on tõendiks, et toitu jätkub. Lapse kaal peaks ühes kuus tõusma vähemalt 500 g. Rinnapiimatoidul olevad lapsed võivad esimestel kuudel kiiresti kasvada. Muretsemiseks pole siiski põhjust, sest last pole võimalik rinnaga üle toita.

Paljud emad hindavad toiduhulga piisavust ka märja mähkme abil. Kui laps pissib vähemalt kuus korda ööpäevas, saab ta piisavalt piima.

Kui kaua toita last ainult rinnaga? Üldjuhul peaks lapse toiduvajaduse katmiseks piisama kuni 6. elukuuni ainult rinnapiimast. Vahel võib siiski olla tarvilik alustada lisatoiduga varem. Sel teemal pea nõu lapse arengut jälgiva arstiga.

Kuidas imetada kaksikuid? Jagada päevast päeva tähelepanu ja hellust üheaegselt kahele samavanusele lapsele on omamoodi väljakutse. Samavõrra on seda ka rinnaga toitmise korraldamine. Olukorda raskendab seegi, et lapsed ei pruugi olla ühel ja samal ajal näljased. Iga ema leiab selleks parimad võimalused. Nii on neid, kes eelistavad toita korraga mõlemat last. Teistele jälle tundub parem imetada lapsi kordamööda. Kaksikute rinnaga toitmine nõuab ohtralt aega ning on hea, kui esialgu oleks keegi laste eest hoolitsemisel abiks. Nii näiteks võib juhtuda, et ajal, kui üks soovib süüa, nutab teine soovist sinu tähelepanu järele.

Kui imetad lapsi üheaegselt, on hea panna sülle kaks patja ja asetada lapsed patjadele nii, et ühe jalad on risti üle teise või jäävad mõlema lapse jalad sulle kaenla alla. Enamasti imevad kaksikud erineva aktiivsusega ning seetõttu peaksid rinnapiima tekke stimuleerimiseks andma neile järjestikustel toidukordadel eri rinda.

Allikas : "Minu 9 kuud", Kristiina Uriko