Beebi kõrvalt tööpostile

Kui isa soovib lapsega koju jääda ja emal avaneb võimalus asuda tööle soovitud kohas, siis polegi muud, kui vanemahüvitise saaja ära vahetada ja uuele elukorraldusele roheline tuli anda.

Reelika Räim (38) kolis mehe Siimu (37), Märt Matise (11) ja vastsündinud tütre Matildaga (hetkel 6 k) Albu valda elama. Pealinnaelu vahetati südame sunnil maaelu vastu ja see polnud ainus kannapööre, mille noor pere ette võttis.

Matilda oli kolmekuune, kui noored kuulsid, et SA A.H Tammsaare Muuseum Vargamäel, nende kodu juures, otsib juhatajat. „Mõte hakkas kohe tööle, otsustasin kandideerida,” sõnab Reelika. „Et kolisime alles paar kuud tagasi siiakanti, siis tundus kõige parem viis sisse elada siin ka tööle asuda.” Nii nad otsustasidki härjal sarvist haarata ja proovida – kui ei tule välja, siis ei tule, mis seal ikka!

Enne jah-sõna ütlemist tegid ema-isa Matildale proovipäevi: Reelika käis paar korda Tallinnas ja oli kaheksa tundi ära. Siim ärgitas Reelikat tööd vastu võtma, tema soovis vägagi pisitütrega ise koju jääda. Pereisa sai parasjagu koondamisteate. Nii et neile sobis vanemahüvitise saaja vahetamine ka sel põhjusel eriti hästi.

Siimu soov läks täide ja Matildalgi polnud sellise vahetuskauba vastu mitte vähimatki. Ema sõnul on tütreke tore väike sahkerdaja ja väga aktiivne laps, kes tahab pidevalt hüpitamist, rääkimist, tantsimist, laulmist ja ringi jalutamist. Issi on mõistagi meister seda pakkuma. Pole siis ime, et tita pole viril ega tujukas, et emme üheksast viieni tööl käib.

Reelika tunnistab, et pelgas kõige rohkem, et piim kaob ära, aga kõik töötab. „Toidan Matildat enne tööle minekut ja esimese asjana koju jõudes,” ütleb naine. „Alguses oli keeruline nii pikalt imetamata olla, aga nüüd on rütm sees ja piima koguneb täpselt nii palju, kui vaja.” Matilda vahepeal ema töö juures söömas ei käi, välja arvatud paar üksikut korda alguses. Ta sööb ema äraolekul rinnapiimaasendajat ja proovib juba ka tahket toitu.

Reelika kaks kolleegi, üks pisikeste vanaema ja teine ise paljulapselisest perest pärit, ütlesid, et nemad tittesid ei karda ja kui vaja, võib ta Matilda alati ka tööle kaasa võtta. Aga piigal on issiga koos kodus nii lõbus, et pole tarvidust olnud.

Kõigile sobib
Aga kas ema igatsus beebi järgi keset tööpäeva vahel ka mõtted mujale juhib? „Ma nüüd ei taha rongaemana kõlada, aga mul tõesti ei teki nii suurt igatsust,” muigab Reelika. „Eks ma ikka paar korda päevas helistan ja küsin, kuidas neil läheb ja mis nad teevad, aga olen kindel, et nad saavad hakkama ja ei muretse üldse. Näen ju, kui heatujulised mõlemad õhtul on, kui koju jõuan. Sellepärast saan rahulikult tööle keskenduda.”

Siim kinnitab, et talle väga meeldib Matildaga kodus olla. Päevarütmis ju midagi keerulist pole: söömine, magamine, mängimine ja siis jälle söömine, magamine, mängimine. Ja siis juba ongi emme kodus. „Tundub, et meestel puudub see stress, et kui lapsega kodus olla, siis peab lisaks veel kodu koristatud olema, pesu pestud ja söök õhtuks valmis,” arvab Reelika. „Kui isa on lapsega kodus, siis ta tõesti pühendubki lapsega kodus olemisele. Nii tore on tegelikult näha, kuidas issi on lapse ära hellitanud.”

Reelikal on varasemast kooselust 11aastane poeg Märt. Naine tunnistab, et sel ajal ta isegi ei mõelnud, et võiks nii väikse lapse kõrvalt tööle minna. „Eks minu peas on 11 aastaga palju muutunud ja ühiskonnas üldiselt ka. Tean praegu paljusid isasid, kes lapsega koju on jäänud.”

Naine ei tunne aga sellepärast topeltkoormust, et enne ja pärast tööpäeva tuleb beebi kõrvalt leida aega kodusteks toimetusteks. „Nii või teisiti tekitab tita mõneks ajaks elukorralduses paraja kaose, ikka tekib unevõlg ja aega peab palju lapse järgi sättima,” arutleb ta. „Aga vahepeal kodusest keskkonnast eemalolek mõjub värskendavalt. Elukorraldust tuleb ikka natuke sättida, näiteks söögi teen hommikul päevaks ette valmis. Õhtul kaob aeg ikka nii käest ära, et on juhtunud, et pole süüagi jõudnud.”

Toidupausid seadusega
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Kristel Abel ütleb, et kui väikelapse vanem asub tööle, peab tööandja arvestama, et vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on kehtestatud piirangud rinnaga toitvate naiste tööle. Näiteks ei tohi tööandja rinnaga toitvat naist lubada allmaatööle ega tööle, kus on kokkupuude plii või selle ühendiga. „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 alusel on last rinnaga toitval emal õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni,” viitab Abel. „Tööandja peab lisavaheaegu võimaldama töötajale iga kolme tunni järel ja vaheaja kestus peab olema vähemalt 30 minutit. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest.”

Kui naine asub tööle samasse kohta, kust ta lapsehoolduspuhkusele läks, on noorel emal õigus paranenud töötingimustele. „See tähendab, et kui naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal on tööandja kõikide teiste töötajate töötingimusi parandanud, on nendele õigus ka rasedus-ja sünnituspuhkuselt naasval töötajal. Nii tuleb näiteks ka temale maksta kõrgemat töötasu, kui ülejäänud töötajatel tema eemalviibimise ajal töötasud palk tõusis,” selgitab Abel.

Lähetusse minema ei pea
Kuid kui töötaja soovib asuda tööle väiksema koormusega kui varasemalt, tuleb selles osas saavutada tööandjaga kokkulepe. „Asjaolu, et ollakse väikelapse vanem, ei anna automaatselt õigust nõuda töökoormuse vähendamist,” nendib Abel. „Kui aga tööandja sellega nõus on, tuleks vastav kokkulepe kindlasti kirjalikult kinnitada.”

Väikelapse vanemal on aga õigus keelduda lähetusse minemast. Töölepingu seaduse § 21 lõike 3 kohaselt võib tööandja alla kolmeaastast last kasvatavat töötajat saata lähetusse üksnes töötaja nõusolekul.

Koondamise korral on alla kolmeaastast last kasvataval vanemal eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikseid lapsi pole, tuleb koondatav valida teiste töötajate hulgast. „Kui võrreldavaid ametikohti ei ole, on siiski võimalik ka alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondamine,” möönab Abel.

Kuidas vahetada vanemahüvitise saajat?

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päevaseks. Alates lapse 70 päeva vanuseks saamisest võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele ka kordamööda.
Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal.
Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest.
Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu 15. kuupäeva. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.
Hüvitise saaja vahetamise korral tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada kummagi vanema kohta tõend lapsehoolduspuhkusele jäämise või selle lõpetamise kohta. Ka siis, kui esimene hüvitise saaja on isa, tuleb emal tõendada, et ta ei ole lapsehoolduspuhkusel ning kinnitada, et on nõus hüvitise maksmisega isale.
Kui üks vanematest viibib lapsehoolduspuhkusel, siis õigus vanemahüvitisele on üksnes temal. Ei saa määrata või vahetada vanemahüvitist isale, kui ema samal ajal viibib lapsehoolduspuhkusel.
Kui kumbki vanem ei viibi lapsehoolduspuhkusel ja laps on vähemalt 70-ne päevane, on nii emal kui isal samaväärsed õigused vanemahüvitise saamisele.

ALLIKAS: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/vanemahuvitis/