„Nädalas oli ehk paar ööd, kui sain magada kaks tundi jutti – olime mehega kurnatud ja meeleheitel. Teisel kuul perearsti juures beebit kaalumas käies küsis ta minult, kas ma nutan tihti? Ju siis nägin nii halb välja!”

Peagi kaheseks saava Ehte ema Tiina (32) jagab oma kogemusi, kuidas pidada vastu, kui beebi öösel üldse magada ei lase.

Igal võimalusel maga. Tihti oli väsimus nii suur, et mul tekkisid unetuse tsüklid, kus ma mitu päeva järjest ei saanud üldse magada. Mulle öeldi, et mine nüüd puhkama, me tegeleme lapsega ise. Aga mul lihtsalt ei tulnud und! Kuid aitas seegi, kui lihtsalt pikutasin ja puhkasin.

Igal võimalusel mine õue. Eriti hea, kui õues oli külm. See hoidis päevasel ajal une ära.

Kontrolli oma mõtteid, et mitte hakata ennast haletsema. Unepuudus oli pidev, kuid ma ei tohtinud lasta oma mõtetel keerelda vaid selle ümber. Kui keskendud vaid halvale, siis tundubki elu eriti õnnetu. Seda on kerge öelda, kuid raske teha. Loomulikult oli mul aegu, kui ma rääkisin sellest liiga palju, haletsesin ennast ja nutsin. Vahepeal kuulsin helihallutsinatsioone, mingeid pauke ja samme. Tajusin maailma teisiti, värvid tundusid erksamana, kui tavaliselt, lõhnad intensiivsemana. Ma ärritusin kiiresti, olin pidevalt halvas tujus – ühesõnaga muutusin enda jaoks vastikuks inimeseks.

Palu abi sõpradelt. Väga rasketel aegadel palusin sõpru lihtsalt tulla mulle seltsiks. Meie jalutasime koos, tegime süüa, lihtsalt istusime kodus ja mängisime. Ma ei tahtnud, et keegi minu asemel jalutaks lapsega – see oli minu jaoks kõige parem aeg. Raske oli veeta piki päevi kodus väga aktiivse ja rõõmsa lapsega, endal pidev uni. Sõprade kohalolu aitas väga. Mõnikord, kui ma kohe üldse ei jõudnud süüa teha, tõi keegi sõpradest mulle enda valmistatud toitu.

Ole enda vastu lahke ja ära püüa olla kogu aeg ideaalne. Vahepeal mul oli kodu koristamata, vahepeal keetsin endale vaid pelmeene, vahepeal läksin lihtsalt üksinda välja, et külastada kosmeetikut või juua vaikuses tassike lattet.

Toetage üksteist ja jagage kohutusi. Meie abikaasaga usume, et lapse heaolu algab õnnelikust emast. Temale järgneb õnnelik paarissuhe ja alles siis laps. Ta toetas mind igatpidi – kõik lapsega ja koduga seotud tööd on meil jagatud pooleks. Tulles töölt, võttis ta juhtimise üle ja lasi mul puhata. Meie laps magab siiani rahutult ja ööd on meil jagatud pooleks – esimesel poolel tegeleb lapsega tema, hommikupoole mina. Hommikuti ärkame lapsega kordamööda, et teine pool saaks veel tund-paar magada.

Öösel ja emotsiooniga öeldu ei lähe arvesse. Inimene ärritub väga kiiresti, kui on väsinud ja magamatu. Leppisime kokku, et öösel ja emotsiooniga öeldu ei lähe arvesse. Vahest väsinuna me lihtsalt rääkisime teineteisest mööda. Leppisime kokku, et me ei süüdista ja ei nõua.

Palu abi ja aita. Proovime siiralt üksteist aidata. Kui on tõesti raske, siis palume abi. Minu abikaasal pole kordagi olnud olukorda, et „ma tulin töölt ja olen väsinud, tegele lapsega ise“. Ta on alati öelnud, et ei kujuta ette, mida ta teeks minu olukorras, sest tööl käimine on selle kõrval köki-möki. Mina omalt poolt olen toetanud teda tema ettevõtmistes: lapse esimesel eluaastal lõpetas ta oma magistriõpinguid ja oli aktiivne Kaitseliidu liige.