See lugu ei ole traagiline, vaid hoopis kaua oodatud õnnelik lõpp loole, mis on Daisyt saatnud juba teismeeast. Nimelt kuulis ta 15aastaselt, kui naistearsti juures käis, jalust nõrgaks löövat uudist: ta on sündinud emakata. Munasarjad on Daisyl olemas, kuid seda kohta, kus laps üheksa kuud kasvada saaks, pole. 

Eestis pole naisel nagu Daisy, kes on sündinud emakata või kaotanud emaka raske sünnituse või haiguse tõttu, muud võimalust kui otsida abi välismaalt. On palju riike, mis on asendusemaduse seadustanud. Eesti lähiriikidest näiteks Ukraina, Venemaa ja Valgevene, kus on lubatud nii altruistlik kui ka tasuline vahendussünnitus. Pärast luhtunud katset Küprosel asendusema teenust kasutada, leidsid nad võimaluse Ukrainast.

Loe pikemalt nende lugu SIIT

Pere ja Kodu augustinumbri trükkimineku ajaks teadsid nad vaid, et septembris nad oma beebiga kohtuvad - kõik muu oli koroona tõttu ka küsimärgi all, nagu ka see, kas nad vajaliku raha kokku saavad. Nüüd, paar kuud hiljem räägivad nad, kuidas mõne kuu sisse on mahtunud õnnepisarad, tühistatud lende, jagavad pilti esmakohtumisest ja -emotsioonidest