Pea meeles: beebi ei saa midagi parata, et ta tihedamini ärkab ja nutab või lihtsalt tahab rohkem sinu lähedal olla. Ööd on rasked: nii palju avastamist! Ja pisikese ettekujutuses on maailm nii uus, teistsugune ja hirmutav. Seepärast tahab ta sinuga koos olla. Vanemana oled sina tema kindlus. Tema turvapaik, kust häda korral abi otsida.

Hüpped ja päevased uinakud

Alates neljandast hüppest märkad, et need mõjutavad ka päevaund. Pisike kogeb nii palju, et magab seepärast pinnapealsemalt või leiab uinumise raske olevat. Ühest küljest on see tingitud asjaolust, et ta muudkui töötleb infot - avastada on nii palju. Teisalt sellest, et kerge REM-une faasis jõuab ajusse rohkem verd ja ajutegevus elavneb ning loob uusi sünapse. Ajule on see kasulik, aga need bioloogilised protsessid hoiavad lapse aktiivsena, mis avaldab omakorda mõju päevastele uinakutele. Pärast hüpet märkad päevaunede uut mustrit. See ei juhtu üleöö, vaid aegamööda. Kuni saabub järgmine hüpe, mis omakorda päevaseid uinakuid mõjutab (ajutiselt).

Hirmuunenäod ja öine paanika

Hirmuunenägu või öine paanika rikub päevase või öise puhkuse korrali­kult ära. Öine paanika tekib tavaliselt kolmeaastasel, kuid võib ilmneda ka varem, vahel juba kaheaastaselt. See on tõeline paanikahäire magamise ajal. Pisike nutab ja karjub, võib olla ka tige ja lohutamatu. Sa ei jõua temani ja mida sa ka ei prooviks, tundub see asja vaid hullemaks tegevat. Hirmuunenägu on teistsugune. Neid kogeb pisike oluliselt varem, vahel juba neljakuuselt. Hirmuunenäo puhul jõuad temani ja ta ei maga nii sügavalt. Teine erinevus nende kahe nähtuse vahel on see, et hirmuunenägu laps järgmisel päeval mäletab, aga öist paanikat mitte. Siin oled silmitsi veel ühe problee­miga: seda ei saa järgmisel päeval „üle rääkida" ega küsida lapselt, milles asi. Ja seetõttu tunned end üsna abitult. Eriti kui pisikesel on periood, mil näeb tihti halba und.

Hirmuunenäod ja emast lahutamise paanika

Lapsed näevad rohkem hirmuunenägusid ajal, kui rolli mängib emast lahu­tamise paanika. Emast lahutamise paanikat ei saa ega tohigi vältida: see on normaalse arengu osa. Loomulikult saad hoolitseda selle eest, et hirm poleks liiga suur. Ja et laps selle perioodi võimalikult kergelt üle elaks. See on aeg, mil laps õpib, et sa võid tõesti ära minna, aga see ei tähenda, et sa enam kunagi tagasi ei tule. Leheküljel 184 kirjeldatud mängu abil võib seda õppida alates hüppest seoste ja suhete maailma (kui beebi on umbes kuus kuud vana). Kui last sellest east alates abistada, ei ole lahutamispaanika kõrgpunkt kaheksanda ja kümnenda elukuu vahel, mis mõjutab ka selles vahemikus esinevaid hirmuunenägusid, nii valuline. Hirmuunenägusid pole võimalik täielikult ära hoida - ja polegi vaja, sest need on täiesti normaalsed. Kuni pisike teab, et sa oled tema jaoks olemas, on kõik korras.

Äratada üles või mitte äratada

Arvamused lähevad lahku isegi arstide hulgas, aga enamik arvab siiski, et kõige targem on lasta lapsel magada, kui ta halba und näeb. Võid käe rahustavalt lapse kõhule või laubale asetada või lohutavalt öelda, et kõik on korras, aga see on midagi muud kui ta üles äratada. Sel moel rahustad last ja püüad ta une rahulikku faasi tagasi tuua. Aga ära alahinda intuitsiooni! Kui arvad, et olukord on nii halb, et parem on laps äratada, siis kuula oma sisetunnet. Lõppude lõpuks on sinu ja lapse vahel ainukordne side ja sina pead selgeks tegema, mis teile mõlemale kõige parem on.

Hirmuunenägude statistika:

Mõned vanemad märgivad, et pisike nägi juba neljakuusena hirmuunenägusid. Kuuendasse hüppesse (teine magamise seisukohast eriti raske periood ehk teine magamise mõõnaperiood) jõudmise ajaks on 40% lapsi juba hirmu unenägusid näinud. Kümnendaks hüppeks (17 kuud) on neid näinud juba enam kui pooled. Protsentuaalne osa kasvab üha, sest vahetevahel näeme kõik hirmuunenägusid.

Vanematelt vanematele

Hüva, nüüd tead, et pisike magab teistmoodi kui täiskasvanu ja, tõsi, see võib olla väga kurnav. Loomuliku kasuteguri tõttu ei tohi - ega saagi - lapse unerütmis midagi muuta. Laps magab teistmoodi ja teisel ajal kui sina, aga tal on selleks mitu head põhjust. Lahenduseks on enda (magamis)harjumus ümber kujundada. Järgnevalt mõned näpunäited vanemalt vanemale. Teised on neist abi saanud, ehk saad sinagi. Vaata, mis sulle sobib, ja proovi järele. Asi on seda väärt!

  • Värske õhk aitab! Käi süstemaatiliselt üksi jalutamas, kui oled pisikese ära söötnud, muidugi kui on keegi, kes tema järele vaatab. Värske õhk teeb imet, eriti kui oled väga väsinud.

  • Tee kiire uinak, kui partner kodus on. Sageli aitab patareide laadimiseks pooletunnisest uinakust.

  • Magage kordamööda külaliste magamistoas või isegi elutoa sohval. Pumpa piim valmis ja maga end välja.

  • Katseta päevast vannitamist. Tavaliselt magab laps pärast kuuma vanni paremini; vanni võib teha ka päeval, mitte ainult õhtul!

  • Palu abi. See on tähtis! See on raske; isegi siis, kui lapsega pole midagi valesti, isegi siis, kui oled väga väsinud. Kõik, kellel on lapsi, mõistavad ja aitavad rõõmuga. Vahel piisab tunnist ajast. Käi lihtsalt rahulikult duši all, jaluta, spordi, tee midagi enda jaoks. Ära häbene, kõik saavad aru!

  • Mõnele beebile meeldib, kui ta kinni mähitakse. Kui tahad seda katse­tada, kogu ohtralt teavet. Vali hea kangas ja vaata filme, mis õpetavad seda tegema.

  • Koos magamine. Enamik beebisid magab koos vanematega rahulikumalt. Pealegi pole vaja voodist välja ronida, kui laps ärkab. Kui otsustad koos magamise kasuks, tee seda ohutult. USA Indiana osariigi Notre Dame'i üli­koolil on unekäitumise labor ja veebilehekülg, kus kirjeldatakse koos maga­mise nippe. Sealt saab palju teavet.

  • Kandelina võib samuti imet teha. Laps tunneb end turvaliselt, sest on sinu lähedal, aga sina saad midagi teha, kuna käed on vabad. Pisike ei ärka nii kiiresti ja uinub rutem, sest tunneb sind enda lähedal.

  • Toitu tervislikult. Kohv, suhkur ja energiajoogid võivad ju hea lahendusena tunduda, kuid ainult lühikest aega. Esmasele mõjule järgneb langus ja siis oled kahekordselt väsinud. Selliste langustega sa praegu toime ei tule, sest elad nagunii varude arvelt. Tervislik toitumine teeb imet ning peagi tunned, et energiatase kasvab. Söö hulgaliselt täisteratooteid, puu- ja köögivilja.