Foto: Unsplash
"Olen kuulnud, et sünnitusjärgset depressiooni kogeb iga kümnes naine,” ütleb Katrin Sangla Tervis Plussi kaaneloos. Ja seepärast tulebki sellest haigusest ikka ja jälle avameelselt rääkida.

Seda õhtut mäletab Katrin hästi. „Jäime lapsega magama ja ma tundsin, et maailm mu ümber hakkab kuidagi pehmeks minema, olen kui vati sees. Hommikuks oli kõik teisti, ma ei saanud enam asjadest aru. Kaotasin kontakti välismaailmaga. Käisin arstil, sain sõimata, et lapsel on mähkmed tagurpidi jalas. Vaatasin märkmikku, kus olid kirjas nimed ja numbrid, aga ma ei teadnud, kes need inimesed on. Mul ei tulnud oma lapse nimi meelde. Ma ei osanud süüa teha ega teadnud, kuidas vahetada voodipesu. Ma kartsin lapse pärast, tohutu terviseärevus oli. Mul olid surmamõtted,” kirjeldab Katrin praegu kõike täiesti rahulikult. See kestis kolm ja pool aastat ja raskel ajal märkas Katrin, kuidas inimesed hoiavad eemale.

Kuidas Katrin depressioonist lõpuks võitu sai, loe veebruarikuu ajakirjast Tervis Pluss.

Loe lisaks: Tundsin end nii üksikuna, pisarad lihtsalt voolasid ja midagi teha ei jõudnud