Kirjutajate arvamused annavad selgeid viiteid vähestest teadmistest.
Emapiim on arenevale lapsele parim toitainete allikas, kuid kui selle pakkumine on takistatud, tuleb mõelda alternatiivsete meetodite peale.

Tervise Arengu instituudi andmetel sündis 2014. aastal Eestis 770 enneaegset last, mis moodustab kõikidest sündidest 5,7%. Sügavalt enneaegsena sündis neist 0,9%. Rinnapiim on enneaegsetele lastele elulise tähtsusega, kuid kui emal pole võimalik seda oma lapsele pakkuda, on parimaks valikuks doonorpiim — teise imetava ema annetatud rinnapiim, mis emapiimapangas pastöriseeritakse.

Kuidas seda tehakse?

Peamiselt kasutatakse Holder pastöriseerimist, mis tähendab, et doonorpiim kuumutatakse 62,5 kraadini ning hoitakse sellisel temperatuuril 30 minutit. Nõuetekohane pastöriseerimine on oluline, et tõkestada võimalike haiguste levikut. Pastöriseerimise protsessis võib aga muutuda bioaktiivsete ainete ning toitainete kogus ja aktiivsus, mis on peamiseks puuduseks võrreldes rinnapiimaga.

Samas on leitud, et enneaegsete laste seas, kes on saanud ema- või doonorpiima, esineb väiksem risk haigestuda sepsisesse või nekrootilisse enterokoliiti ehk soole põletikulisse haigusesse, mis on enneaegsete laste peamiseks surma põhjuseks. Täpne haigestumise põhjus pole teada. Peamine teooria räägib seosest vastsündinu soolestiku ebaküpsuse ja enteraalse toitumise vahel. Keskmine vanus elupäevades, mil lapsed nekrootilisse enterokoliiti haigestuvad, on 10,9 päeva. Haigust esineb kõige rohkem nendel lastel, kelle sünnikaal on alla 1500 grammi.

Abiks paljudele

Brasiilias on välja kujunenud üks suurim piimapankade võrgustik, kuhu kuulub enam kui 181 piimapanka. 2003. aastal sai sellest võrgustikust doonorpiima üle 100 000 enneaegse lapse ning koguti rohkem kui 70 000 liitrit doonorpiima.

Eestis loodi emapiimapank 2010. aastal Ida-Tallinna Keskhaiglas ning selle andmetel on ligi pooled piimadoonoritest naised, kelle lapsed ise mingil perioodil doonorpiima vajasid. Emapiimapanga eest vastutav pediaater Annika Tiit on öelnud, et rinnapiimadoonoreid ei ole kunagi liiga palju, sest esineb perioode, mil enneaegseid lapsi sünnib rohkem ning siis on ka doonorpiima vajadus suurenenud.

Eestis avatud emapiimapanga töö tulemused on samuti juba praegu näha. Tänu emapiimapangale on oluliselt vähenenud enneaegsete laste soolestikuprobleemid, sealhulgas haigestumine nekrootilisse enterokoliiti. 2014. aastal sündinud lastel seda näiteks ei diagnoositudki.

Brasiilias läbiviidud uurimistööst selgus, et naised hakkavad rinnapiimadoonoriteks peamiselt tervishoiutöötaja soovitusel. Suur osa naisi pidas peamiseks doonoriks hakkamise argumendiks paranenud teadmisi rinnapiima annetamisest ning selle vajalikkusest haigetele ja enneaegsetele lastele.

Doonorpiima hulga suurendamiseks on oluline, et naised omaksid rohkem teadmisi imetamisest ning doonorpiima vajalikkusest üldiselt. Siinkohal on kindlasti suur roll tervishoiutöötajatel, kes saavad toetada, juhendada ning informatsiooni edastada.

Kes sobivad rinnapiimadoonoriks?

Eestis saavad doonorpiima peamiselt sügavalt enneaegsed, seejärel juba suuremad enneaegsed ning haiged ajalised lapsed. Doonorpiima kujul on tegemist alternatiivse toitmisvahendiga, seega kui oma ema rinnapiima on ühel hetkel piisavalt, lõpetatakse doonorpiima pakkumine koheselt.

Doonoriks saavad vaid imetavad emad, kelle laps on noorem kui 6 kuud. Doonoriks olemine on vabatahtlik ning rahalisi hüvesid sellega ei kaasne. Nakkusohu tõttu peavad kõik naised täitma terviseankeedi ning läbima veretesti. Veretestist määratakse haigustekitajate ja viiruste markereid, mis võivad rinnapiimaga edasi kanduda. Nende hulka kuuluvad HIV, B- ja C- hepatiit, HTLV (inimese T-lümfotroopne viirus) ja süüfilis.

Doonoriks ei sobi naine, kes suitsetab, kasutab nikotiin- või homöopaatilisi preparaate, tarbib sageli alkoholi või narkootilisi aineid, kellele on tehtud viimase 12 kuu jooksul vereülekandeid, teostatud kudede või organite siirdamist, kes on olnud vahekorras inimesega, kelle puhul võiks kahtlustada, et tal võis esineda HIV, HTLV või hepatiidi viiruskandlust, kes on viimase 12 kuu jooksul end augustanud või tätoveerinud. Naine ei tohi olla kroonilise infektsiooni kandja (HIV, HTLV, hepatiit B ja/või C, malaaria, tuberkuloos) ning saanud viimase viie aasta jooksul vähiravi. Rinnapiimadoonoriteks ei sobi taimetoitlased.

Range kontroll

Kui imetav ema vastab esitatud kriteeriumitele, võib hakata rinnapiima koguma. Piima võimalikult puhtaks kogumiseks kasutatakse rinnapiima väljapumpamiseks elektrilist või käsipumpa, mida saab piimapangast laenutada.

Sügavkülmutatud doonorpiima transpordib panka doonor. Kogutud rinnapiim läbib mikrobioloogilise ja toiteväärtuse analüüsi. Edasi läbitakse pastöriseerimisprotsess. Piima säilitatakse külmutatud olekus alates piima kogumise kuupäevast pool aastat. Kuigi kriteeriumites on kirjas, et doonoriks saab olla ema vaid oma lapse kuuenda elukuuni, siis Eesti piimapanga vastutava arsti Annika Tiidu sõnul ei ole nad öelnud ära ka neile naistele, kes pärast seda perioodi siiski annetada soovivad. Küll aga tuleb arvestada, et peale seda perioodi muutub ema rinnapiim toitainete koostiselt lahjemaks.

Artikkel tugineb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2016. aasta kevadel kaitstud lõputööl „Rinnapiimadoonorlus“, tööga saab tutvuda kõrgkooli raamatukogus.