Aasta varasemaga võrreldes on nende kuue kuu vanuste laste osakaal, kes saavad ainult rinnapiima, vähenenud 3% võrra ja 2013. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra. Kolme kuu vanuste imikute vaid rinnapiimaga toitmine on vähenenud vastavalt 1,4 ja 3,5%. Samaks on jäänud nende laste osakaal, kes ühe aasta vanuselt saavad lisaks toidule ka rinnapiima - neid on kolmandik.

Kõige rohkem on rinnapiima saavaid lapsi Hiiumaal - eelmisel aastal sai ühe aasta vanusetest lastest veel kuuekuuselt vaid rinnapiima 71% ning 12kuuselt sai rinnapiima lisaks muule toidule 45%. Lisaks on maakondlikus lõikes viimase viie aasta võrdluses enam suurenenud osaliselt ja täielikult rinnapiima saavate imikute osatähtsus Lääne, Võru, Põlva ja ka Valga maakonnas ning vähenenud Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini.

Enamikes maakondades tegutsevad imetamise nõustajad, kelle kontaktid on leitavad Eestis Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing (SIET) kodulehelt. Ühingu tegevuse eesmärk on parandada imikute, väikelaste, nende emade ja perede tervist ning heaolu, kaitstes, edendades ja toetades raseduse, sünnituse ning rinnaga toitmise praktikaid.

Täielikul rinnapiimatoidul olemine tähendab, et laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.

Vaata imikute rinnapiimaga toitmise statistikat TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

Vaata ka interaktiivset kaarti osalisel ja täielikul rinnapiimatoidul olevate imikute kohta maakondade kaupa ning 2013. ja 2017. aata võrdluses SIIT!