Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearst Dr. Tiia Voor vastab meie lugejate küsimusele, miks nende perearstid on soovitanud üle aastase lapse imetamise puhul jälgida tähelepanelikult tema tervist ja ülejäänud menüüd.

Kui liha lülitamine menüüsse hilineb või üle aastane laps sööb peamiselt vaid rinnapiima, siis on oht rauapuudusest tingitud kehvveresuse ehk aneemia tekkeks.

Rinnapiim on imikule parim toit, sest selles on olemas peaaegu kõik imiku kasvamiseks vajalikud ained. Rinnapiimas jääb aga vajaka K-vitamiinist, mistõttu manustatakse seda pärast sündi lapsele, samuti ka D-vitamiinist ja seda antakse juurde kahel esimesel eluaastal ning puudu jääb ka rauast.

Rauda on küll rinnapiimas aga selle kogus on vajalikust väikesem ja seepärast soovitataksegi kuuendast elukuust alates hakata lapsele andma liha, mis on peamine rauaallikas. Kui liha lülitamine menüüsse hilineb või üle aastane laps sööb peamiselt rinnapiima, siis on oht rauapuudusest tingitud kehvveresuse ehk aneemia tekkeks.

Liha väga oluline

Rauapuudusel ei sünteesita piisavalt hemoglobiini, mis on oluline hapniku transpordiks organismi kõikidesse kudedesse ning aneemia üheks diagnoosikriteeriumiks on madal hemoglobiini sisaldus veres. Rinnapiim iseenesest ei takista raua imendumist, kui aga laps saab palju rinnapiima, siis jääb lisatoidu kogus väheseks ja võib tekkida rauapuudus.

Seega peaks üle aastasel lapsel olema peamine toit ikkagi tahke toit ja piima väiksemas koguses. Veelgi suuremas aneemia ohus on aga need üle aastased lapsed, kes armastavad juua palju tavalist poepiima või keefiri või jogurtit, sest nendest piimatoodetes on rauda vähe ja selle omastamine veelgi halvem. Seetõttu on imikute ja väikelaste piimasegud rikastatud rauaga. Üle aastase lapse päevane joodav piimakogus, olgu siis selleks rinnapiim, poepiim või piimasegu, ei tohiks ületada 500–600ml.

Öine rinnaga toitmine üle aastastel lastel võib suurendada kaariese riski 

Kaariese ehk hambaaukude tekkimine sõltub kolmest komponendist: hammaste tugevus, kaariest tekitav bakteri, Streptococcus mutans, ja tema eluks vajaliku suhkru olemasolu suus. Hammaste tugevus on geenide poolt pärandatud, bakteri saab laps enamasti pereliikmetelt (lusika, luti suust läbi tõmbamine) ja suhkrud, mida sisaldavad paljud toidud, joogid.

Bakteri vältimiseks ei tohiks lapse suhu sattuda täiskasvnud inimese sülg, mis suure tõenäosusega sisaldab eelnimetud bakterit. Selleks ei või ema või lapse hooldaja lutte, lapse söögiriistasid oma suhu panna. Bakterite vohamiseks vajavad nad toitu, milleks on erinevad suhkrud (glükoos, laktoos, sukroos jne). Mida kauem ja sagedamini lapse hambad suhkrutega puutuvad kokku, seda suurema tõenäosusega tekib ka kaaries.

Ülioluline on suu hügieen. Hammaste pesemisega peab alustama kohe, kui esimene hammas on lapse suhu lõikunud. Kui pärast õhtust hammaste pesu pakutakse lapsele suhkruid sisaldavaid sööke-jooke, siis kaariese tekke tõenäosus suureneb.

Rinnapiima ja kaariese vaheliste seoste kohta on tehtud palju uuringuid, kuid uuringute tulemused on sageli vastuolulised. Ollakse üldreeglina nõus, et esimesel eluaastal saadava rinnapiim hambaid ei kahjusta. Siiski on leitud metaanalüüsis, et öine rinnaga toitmine üle aastastel lastel suurendab kaariese riski (Tham R, Bowatte G, Dharmage SC et al. Breastfeeding and the risk of dental caries: a systematic review and meta-analysis. Acta Paediatr. 2015 Dec;104(467):62-84.).

Kuid uuringu autorid rõhutavad, et kaariese tekkes mängivad lisaks rinnaga toitmisele rolli paljud tegurid, nagu näiteks: ema haridustase, ema enda suuhügieen, suhkrute küllus toidus, lapse suuhügieeni, floori olemasolu toidus, vees jne.