Miks beebi ei maga?
Kaugeltki mitte kõik emad ei või kiidelda sellega, et nende lapsed elavad režiimil: „joon, magan ja pissin“. Enamusel on tuttavad magamata ööd ning võimetus panna laps kiiresti magama.
Vastsündinu ei käitu aga kiusakalt. Kui ta ei suuda uinuda või magab rahutult, siis miski häirib teda või pole ta väsinud. Uinumiseks peab suurem osa inimese ajukoore närvirakkudest olema pingevabad. Seda protsessi võivad segada signaalid teistest ajupiirkondadest. Näiteks, kui lapsel on valu või teevad teda rahutuks mingid välisärritajad. Samuti võib segada väsimus: laps on ehk ülierutunud päeval saadud muljetest.
Ettevaatlikumalt!
Lapse uni ei ole sünnipärane omadus. On lapsi, kes on vaiksed esimestel sünnijärgsetel nädalatel, siis aga asuvad vanemaid „piinama“ täis programmil. Juhtub ka vastupidist: erutunud väikene muutub aja jooksul rahulikumaks, lausa flegmaatikuks, kelle kohta ei saa enam sugugi öelda, et ta on „öine terrorist“.
Esimesel eluaastal kasvab laps hoogsalt, tema organismis toimuvad aktiivsed muudatused, ta adapteerub ümbritseva maailmaga. Ning kõik see mõjutab ka ta und.
Esimesel elukuul vajab laps pidevat kontakti oma emaga ning ühist und. Laps elas üle sünnistressi ning ta peab hakkama harjuma välismaailmaga. See on aga väga tõsine koormus tema närvisüsteemile. Kõrvalt vaadates näib, et laps vaid imeb rinda, pissib ja magab. Tegelikult on teda ümbritsemas tohutu hulk uut infot — helid, valgus, lõhnad, taktiilsed aistingud jms.
Sellel ajaetapil on tähtis kaitsta last liigse erutuse eest. Tuleks vältida kärarikkaid õhtuid ning lapse demonstreerimist rõõmsale sugulaste armeele. Ei tasu üritada näidata lapsele kogu maailma selle kõikides värvides. Ka rõõmus ja vali muusika peaks jääma hilisemale perioodile. Las ta „järelvalmib“ väheke.
Paljudes kultuurides veedab laps oma esimese kuu koos emaga poolhämaras ruumis, kaugel võõrastest silmadest — ning selles on oma iva sees.
Püüa ümbritseda last soojuse ja õdususega: las ta olla alati koos sinuga, saab rinda vastavalt oma soovile, magab sinu juures talle valmistatud mugavas ja soojas „pesakeses“, mis talle emaüska meenutab.
Pärast esmast kohanemist hakkab beebi ilmutama juba rohkem huvi maailma vastu. Ent ära kiirusta teda koormama uute muljetega. Sageli on näha, et jalutanud mingi aja, muutub laps pahuraks. See on normaalne. Kui ta aga karjub, ega suuda rahuneda, siis on arvata, et muljeid sai tema jaoks paljuvõitu.
Lisagem aktiivsust
Oluline moment lapse une reguleerimiseks on füüsilise ja vaimse koormuse ühildamine. Lapsel on palju lihtsam uinuda, kui ta pole ärkveloleku ajal mitte üksnes jälginud passiivselt mingeid asju, vaid ka liigutanud end vastavalt oma ealistele võimalustele. Esialgu vaid liigutades käsi ja jalgu või pead hoides, hiljem aga tulevad juba pööramised jne.
Lapsel on kergem lõdvestuda, kui tema lihased on tööd saanud. Päris väikese lapse jaoks on füüsiliseks aktiivsuseks ka vajadus oma keha hoida, kui teda erinevates asendites kätel kantakse. Aga ka massaaž ja silitused on olulised. Veidi vanemad lapsed mängivad juba mänguasjadega, hoiavad pead ning tegutsevad oma käte-jalgadega. Füüsiline aktiivsus aitab lapsel võidelda stressiga.
Ära põlga ka vanu võtteid. Kui sa asetad lapse omatehtud pehmesse „pesakesse“, ei piira sa sellega tema vabadust, vaid vastupidi, annad talle kaitstuse tunde. Kiigutamine on aga suurepärane võte närvisüsteemi rahustamiseks.
Kas tal on valus?
Lapse nutt võib viidata sellele, et tal on halb olla. Alljärgnevalt on toodud võimalikud põhjused,
Seedetrakti häired, kõhuvalu. Söömise ajal tukastama jäänud laps muutub mõne aja pärast rahutuks. Tuleb nõu küsida lastearstilt. Võimalik, et ema peab oma dieeti muutma.
Sünnijärgse trauma tulemusel tekkinud peavalud. Sellisel juhul magab beebi üldse vähe. Ta ei suuda kuidagi uinuda ning on üldiselt väga rahutu. Ka siin tuleb pöörduda arsti poole.
Koolikud ehk voolmed. Laps nutab pikka aega, see toimub iga päev ning kestab 20 või isegi enam minutit, enamasti ühel ja samal ajal ööpäevas. Sageli aitab massaaž ja soe kompress.
Valu võib tekkida ka kogunenud õhu tõttu, kui laps pannakse imema valesti. Laps muutub siis närviliseks söötmise ajal või pärast söötmist. Abiks on konsultant rinnaga toitmise alal.
Kus magada?
Kui laps on juba kohanemas välismaailmaga, tahavad paljud vanemad tema teisel-kolmandal elukuul hakata talle õpetama iseseisvat magamajäämist. Selles küsimuses jagunevad psühholoogid erinevate vaadetega gruppidesse. Vanemad aga peavad valima tee, mis kõige enam vastab nende peremudelile.
Spocki järgi. Selle guru järgijad on seisukohal, et väikest last on võimalik õpetada iseseisvalt uinuma. See tähendab, et ta pannakse voodisse ühel ja samal ajal, soovitakse head ööd ja lahkutakse. Arvatakse, et kui ilmutada sel moel kannatlikkust, saadakse juba paari nädalaga imeline laps, kes suudab päevarežiimist kinni pidada. Selle meetodi plussid on silmnähtavad: nendel, kes jaksasid kaks nädalat vastu pidada, on tõepoolest enamikul juhtudest lapsed, kes suudavad lõpuks iseseisvalt uinuda. Miinuseks on aga see, et ei teata päris täpselt, kuidas selline meetod kajastub lapse psüühikas. Kas ta tunneb end ohustatuna või kardab, et on maha jäetud? Paljud psühholoogid on arvamusel, et selline karmus võib last traumeerida.
Uutmoodi Spock. Need, kes samuti arvavad, et last on võimalik õpetada iseseisvalt uinuma, kuid väheke pehmemas vormis, soovitavad pärast lapse üksijätmist tulla tema juurde 5-10-15-20 minuti pärast, silitades ja rahustades, ent lahkudes taas. Arvatakse, et nii harjub laps vanemate nõudmistega ning tema tundeid ei haavata. Selline lähenemine on suhteliselt populaarne peredes, kus vanemad mängivad vanema autoriteedi, mitte sõbra ega ka lapse teenri rolli.
Laps tähelepanu keskmes. Paljudes peredes lastakse lapsel uinuda nii, kuidas ja kus ta ise tahab. Ema võib teda tundide kaupa kätel kiigutada või lamada tema kõrval voodis. Last ei pruugitagi panna enne asemele, kuni ta ise kustub. Kui pere pole eriti distsiplineeritud ega hooli päevarežiimist, siis on täiesti loomulik, et ka last kasvatatakse samas võtmes.
Loomuomane vanemlikkus. Mitmetes peredes elab laps küllalt kaua vanemate voodis. Ta saab rinda vastavalt nõudmisele ning magab koos ema ja isaga. Paljud vanemad räägivad aga, et see variant ei sobi neile, kuna abieluvoodi on koht, mida soovitakse jagada seksipartneriga, mitte aga mängida vanemate rolli. Muide, sellise vanemlikkuse pooldajad väidavad, et ei tasu nii väga olla fikseeritud mõistele — „voodi — seks“. Samas pole vaja lapse sängi juurde öösiti kiirustada ja see on väga mugav.
Millise mudeli sa ka ei valiks, formeerub uinumise rituaal väga varakult, kuna kordub ju päevast päeva. See on soe vann, massaaž, toitmine, hällilaul, muinasjutt… Rituaalid aitavad lapsel tasahaaval ja muretult kujundada oma päevarežiimi.
