Miks ta nutab?

Nuttev beebi tekitab ebakindlust: miks ta nutab ja mida ta tahab? Enamik beebisid nutab ­esimese seitsme kuu jooksul kaks ­tundi päevas – seda on päris palju. ­Nutmise tippaeg on tavaliselt teisel elukuul.

Sealjuures on valdav osa piri­pille täiesti terved ning arenevad mühinal. Muret teeb hoopis see, et ebakindlal vanemal võimendab beebi nutt ebakindlust veelgi ja suurendab riski masendusse langeda.

Nutu põhjusi on mitu

Loodus on sättinud asjad nii, et inimlaps on ­abitu ja sõltub hooldusest. Ainus vahend, mille abil ta saab oma vajadustest teada anda, on nutt. Kui beebi kord juba midagi küsib, peaksid ­vanemad sellele reageerima. Ainult et mida ta täpselt tahab?

Kuigi nuttu on erinevat, võib selle tuge­vuse ja kestuse järgi aimata, mida beebi teile öelda püüab. Enne kui tita kõva häälega kisa­ma hakkab, väljendab ta nihelemise või vaikse virinaga oma ebamugavustunnet. Kui neile märki­dele ei reageerita, võtab ta appi nutu. Nutuga annab beebi teada, et tal on mingi mure.

 
Ta on näljane. Näljanutt on nõudlik, pidev, ühetaoline. Tita nutab, võib vahepeal vakatada ja kaugusse vaadata, kuid nutab siis edasi. Kui tema tähelepanu kõrvale juhtida, vaikib hetkeks, kuid jätkab siis taas.

Ta on väsinud. See on vaiksem nutt, pigem nagu virisemine. Iseloomulik on, et tita hõõrub rusikatega nägu. Kui sellist last õhku loopida ja lõbustada püüda, muutub nutt pahuramaks ja valjemaks.

Tal on igav. Ka see nutt kostab nagu ­vaikne hädaldamine ja võib koosneda hõigetest ning nuuksetest. See vaibub niipea, kui titaga tege­lema hakata.

Tal on valus. Kiljuv, läbilõikav nutt. Umbes viiesekundilisele kisahoole järgneb hingetõmbe­paus ja siis uus hoog. Väiksemast valust või ebamugavusest annab beebi märku vaikse häda­nutuga.

Õhtud nutusemad kui hommikud

Keeruline on leida beebit, kes õhtuti ei nuta. ­Iga­õhtune nutupuhang on tavaliselt seotud kas ­väsimuse või näljaga. Beebi on päeva lõpuks ­väsinud, isegi kui ta on päeva jooksul ­hoolega ­uinakuid teinud. Uinumine ja iseenda tunnete maandamine on suur oskus, mida väikesed ­beebid alles õppima peavad. Õhtu pole aeg, mil ­beebiga naljatleda või õhutada teda ­eksperimenteerima uute kogemustega. Katsu tita magama panna enne, kui ta üleväsimusest enam uinuda ei suuda.

Enamikul naistel kipub olema õhtul vähem rinna­piima kui hommikul. Võid katsetada, ehk ­aitab ­õhtul tita kõhtu täita lisaports varem väljapumbatud piima. Kui rinnapiima ei jagu, võid proovida õhtuti anda titale kunsttoitu. Kui see sinu põhimõtetega ei sobi, lohuta end sellega, et harjutad beebit luti­pudeli ja pulbripiimaga hädaolukordade tarvis, näiteks kui isa või vanaema peavad ootamatult jääma ­mõneks toidu­korraks beebiga kahekesi.

Lohutamatu nutt

Siiani on mõistatus, miks tabavad osasid ­beebisid kontrollimatud nutuhood ehk koolikud. Nutuhood algavad tavaliselt paar nädalat pärast sündi ja lähevad enamasti üle kolmandal elukuul. Üheks põhju­seks peetakse lapse närvikava tundlikkust, ­sageli viidatakse tita ebaküpsele seede­süsteemile. Laps nutab lohu­tamatult, isegi ­kiljuvalt, vehib käte ja ­jalgadega, on näost ­punane. Iseenesest pole koolikud beebile ohtlikud, küll aga on need ­ohtlikud vanematele, kel on beebi mitmeid nädalaid ­järjest kestvate nutuhoogude tõttu suur risk langeda meele­heitesse.

Kuidas titat aidata? Kergemate valude puhul toob leevendust hell tähelepanu. Hoia titat süles, kiiguta õrnalt, kõnni lapsega toas ringi. Ema-isa lähedus aitab tal rahuneda. Ema lohutav hääl või laul on võimas vahend lapse rahustamiseks. On lapsi, kes rahunevad autos või vankris. On beebisid, kellele meeldib olla tihedalt teki sisse mähitud, teistele mõjub hästi soe vann, kolmandaid vaigistab luti imemine.

Kui tegemist on gaasidega, soodustab nende väljutamist see, kui vajutad beebi kõverdatud jalgu hellalt vastu tema kõhtu või masseerid naba ­ümber päri­päeva ringe tehes kehasooja õliga tita paljast kõhtu. Seda võib teha pool tundi pärast söötmist, 15–20 minuti jooksul. Ka kõhu soojenda­mine oma peopesaga võib abiks olla – ­beebidele soojus meeldib. Pärast söötmist võiks last hoida püstises ­asendis, et gaasid saaksid vabalt väljuda.

Apteegi käsimüügis on saadaval ka ravimid, mis hõlbustavad kõhugaaside väljutamist, näiteks Sab Simplex, Cuplaton, Espumisan. ­Koolikutega ­kimpus olijatele mõjub hästi ka probiootikum ­nimega Lactobacillus reuteri, mida müüakse apteekides näiteks Rela tilkadena.

Abi fitnesspallist

Liis Kalda (30): Meie esiklaps Iris (1 a 8 k) oli esimestel elukuudel suure nutuga nagu paljud beebid selles vanuses. Õnneks gaasivaludest pääsesime, kuid miskit segavat tal siiski oli, mis nuttu tekitas ja meie süvendatud tähelepanu nõudis.

Irisele meeldis, kui teda süles üles-alla kussutati, n-ö põlvi nõksutati. Kuid mingi aja möödudes hakkasid nii minul kui ka elukaaslasel sellest põlved väga tunda andma. Kussutamine muutus meile samal ajal ka tõsiseks trenniks, mõnel õhtul tegime seda järjest 2–3 tundi. Igaõhtune kussutamine oli meil omavahel ära jagatud, et teise põlved saaksid üle päeva puhata.

Ühel hetkel avastasin õnneks, et kui istuda fitnesspallil ja üles-alla kiikuda, tekib analoogne efekt põlvedel õõtsumisega. Sellest peale oli meil peres justkui üks liige juures: kasutasime fitnesspalli 24/7, tassisime seda endaga külla kaasa ning panime ka vanaemad sellele istuma, kui neil oli vaja last kussutada. Päris mitu kuud saime niimoodi lapse nuttu leevendada, ise sealjuures ellu jäädes.

Liisi ja Urmas (29) peres on Irise nutuhood õnnelikult seljataha jäänud.

Lapsel jai kõht tuhjaks

Anu Raudsepp (24): Meie väike preili oli hästi vaikne ja rahulik laps, magas öösel pikalt ning päeval oli väga tubli. Vahel tuli Eliisabelil (1 a 2 k) ka jonnakamaid päevi ette, aga emme või issi kaisus ja süles läks tusatuju alati üle. Ent kui meie terake oli umbes neljakuune, hakkas ta sageli nutma, oli kogu aeg pahur ja tahtis ainult süüa. Mida päev edasi, seda raskemaks olukord minu jaoks muutus.

Tundus, nagu ta ei saaks kõhtu täis. Üritasin rahulik olla ja uskuda, mida kõik ümberringi rääkisid: et laps n-ö aitab emal piima juurde toota jne. Kui nõnda oli möödunud umbes nädal, tundsin, et olen sellest kõigest stressis ja väsinud. Kuhugi minna ei saanud, midagi teha ei saanud, isegi jalutada pikalt ei kannatanud, kuna laps tahtis kogu aeg ainult kaissu ja süüa.

Kahe nädala pärast otsustasin lapsele pudelipiima tutvustada. Tehtud-tutvustatud, laps sai üsna ruttu pudeliga sõbraks ning meie rõõmus, vaikne ja tubli tüdruk oli tagasi! Olin algul küll väga kurb, kuna plaanisin pikemalt rinnaga toita, kuid peitsin kurbuse rõõmu taha, mis tekkis, kui laps oli jälle rahulik ning nautis pikki jalutuskäike ja mängimist emmega!

Silitasime selga

Triin (31): Minu noorem laps Berit (2,5 a) on sünnist saati olnud väga rahulik laps. Uinumisega pole tal kunagi muresid olnud. Nutmisi oli rohkem umbes teise elukuu paiku. Enamasti oli nutul kindel põhjus – kas oli mähe märg või kõht tühi. Kui häiriv tegur kõrvaldatud, oli ka laps jälle rõõmus.

Vahel, kui tütrel oli lihtsalt paha tuju, aitas üks nipp, mida mu ema soovitas ja mida ta oli ka meie peal kasutanud: selja silitamine. Ja see tõesti toimis! Kui laps hakkas jorisema, võtsin ta endale kõhu peale kaissu ja silitasin selga. Nii rahunes ta ruttu ja jäi enamasti kohe mõnuledes magama. Ka siis, kui tütreke mõnikord öösel nihelema hakkas, silitasin tal selga ja ta magas edasi. Nutu korral kussutamine ja muud säärased võtted talle ei mõjunud, aitas ainult selja silitamine.

Nuttu ei pea pelgama

Kadri Järv-Mändoja, pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja

Nutt on lapse loomulik viis stressi välja elada ja oma ­vajadustest märku anda. Nutu põhjustest ­tähtsam on moodus, kuidas sellele reageerida. Kõige olulisem on ­rahulikuks jääda ja lubada lapsel end nutuga väljendada.

Arvesta lapse iseärasustega. Igaüks meist on erineva ­tundlikkusega. Beebid, kelle sünd on olnud keerulisem, võivad kiiremini väsida ja olla tundlikumad. Sellega tuleb lihtsalt leppida. Aitab, kui lased lapsel oma süles nutta, pead kinni kindlast päevakavast, ei paku beebile liigset stimulatsiooni (ka reisimine on beebile väga suur stimulatsioon) ja puhkad ise igal võima­likul hetkel.

Nutt väsitab vanemat ning vihastumine on väsinud inimese loomulik reaktsioon. Viha võib viia lapse väärkohtlemiseni. Ainult puhanud vanem suudab jääda rahulikuks ja lapse tundeid aktsepteerida. Kui vihatunne lapse nutu suhtes on püsiv, tuleks mõelda oma lapsepõlvele. Kas minul lasti nutta või öeldi, et olen halb laps? Kas ma ise luban endal südamest nutta või hakkab mul ka üksi nuttes piinlik?

Lapse eest ­hoolitsemine on mõlema lapsevanema kohus. Kui üks väsib, saab teine talle puhkust anda. Kui mõlemad vanemad väsivad, tuleb appi kutsuda vanavanemad, ­sugulased, sõber või lapsehoidja. Eriti oluline on, et üksikvanemad endale abilisi leiaksid. Kui sul on kodus beebi ja sa tahad iga nädal pühendada natuke aega iseendale, siis pole sa halb, vaid tark lapsevanem. Lapsed, sealhulgas beebid, vajavad puhanud ning õnnelikke ­vanemaid, et tunda ennast turvaliselt ja hästi.

Kuna laste õnne alus on vanemate rahulolu, siis tuleb võtta aega ka paarisuhtele. Paljud väikelaste vanemad jõuavad suhtekriisi, kuna ollakse 24/7 lapsevanemad ja unustatakse olla partnerid. Beebi kõrvalt puhkuse võtmiseks ei pea lendama teisele mandrile, piisab, kui regulaarselt tehakse kas või paar tundi nädalas midagi koos ilma lasteta.

Peegelda beebile tema tundeid ja käitumist. Sõnasta, mida näed, näiteks: “Sa tahad seda küpsist kohe saada”, “Sul on kõht nii tühi, et nutt tuleb peale”. Aktiivne kuulamine aitab lapsel hakata tasapisi oma tundeid mõistma ja hiljem ka sõnadesse panema.

Me ei saa alati vanemlikke oskusi kaasa oma perest. Lapsevanemana tuleb otsida infot raamatutest, käia lapsevanematele mõeldud koolitustel ning küsida abi spetsialistidelt.

Loe lisaks Elizabeth Pantley “Nututa kasvatus”, “Nututa uni”