Milline on eakohane kõne areng kuni aastase lapse puhul ja kuidas omalt poolt seda toetada?

Lapse suhtlusoskust mõjutab oluliselt turvaline ja emotsionaalne suhe vanematega. Lapse kõne arengut saab toetada, reageerides tema nutule, naeratusele ja teistele suhtluspüüetele hellalt ja hoolivalt ning rääkides temaga palju. Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja logopeedid panid kokku ülevaate kuni 1-aastaste laste eakohase kõne tunnustest ning nõuannetest, kuidas vanemad saavad oma lapse suhtlusoskuse arengut toetada.

Milline on beebi eakohane suhtlus?

Ühekuuse lapse nutt on jõuline, laps häälitseb palju, reageerib valjule helile ja fikseerib korraks pilgu lapsevanema näole. Kolmekuune laps vastab kõnetamisele häälitsusega, koogab, naeratab ja tunneb ära ema hääle. Kuuekuune laps laliseb, toob mängides kuuldavale erinevaid helisid ja häälikuid, on suhtlemisel emotsionaalne. Üheksakuuse lapse kõnes on mõned tähendusega silbid, ilmuvad ka esimesed tähendusega žestid (noogutab, raputab pead jms). Aastaseks saades hakkavad tulema esimesed sõnad, kusjuures laps kasutab esialgu sõna lausete tähenduses (õue! =mina tahan õue). Üheaastane laps mõistab kõnet igapäevaste tegevuste kohta, kuuletub keelule, täidab lihtsamaid korraldusi ja reageerib oma nimele.

Milline on üheaastase lapse eakohane kõne?

Esikohal on veel mittesõnaline suhtlemine, kuid koos täiskasvanuga tegutsedes hakkab arenema ühe-kahesõnaliste ütlustega dialoog. Laps kasutab lihtsamatest häälikutest (a, e, i, o, u, l, m, p, t) koosnevaid lühikesi sõnu tuttavate asjade nimetamiseks, sõnad võivad olla lihtsustatud - näiteks banaani asemel naan või auto asemel ato.

Selles vanuses laps kasutab lühikesi ütlusi. Ta oskab väljendada oma soove (anna, ei taha), kuuluvust (onu auto), asukohti (emme siia) ja omadusi (lill katki). Enamasti mõistab lühikesi ütlusi ja korraldusi (pane jalga) ning hakkab vaikselt täitma ka kaheosalisi korraldusi (too pall ja anna emmele). Lapsele meeldib koos täiskasvanuga pildiraamatuid vaadata, sageli osutab pildile ja ütleb selle kohta mõne sõna. Mängu saadab 1-aastane laps häälitsuste ja kõnega. Juba võivad lapsed osata kasutada ka viisakussõnu (aitäh, palun). Kaheaastaseks saades kasutab laps kokku umbes 50 sõna, tema sõnavara ja oskus sõnu lauseteks kombineerida areneb kiiresti edasi.

Kuidas lapsevanem võiks beebi suhtlusoskuse arengut toetada?

Lapsevanema roll oma lapse suhtlusoskuse arengule kaasa aitamisel on ülimalt tähtis. Igapäevaste toimingute ajal tasub lapsega hellalt ja lihtsalt rääkida ning lasta tal jälgida vanemate argitoimetusi. Võiks näidata ja nimetada erinevaid ümbritsevaid asju ning olla tähelepanelik, kuulata oma last ja talle vastata. Oluline on hoida silmsidet, naeratada, paitada, kõneleda. Beebiga võiks mängida anna-võta või jäljendamismänge (plaksutamine, huultega puristamine), lugeda tasuks lihtsaid liisusalme koos liigutustega ja laulda lastelaule.

Lapsele tuleb pakkuda ka eakohast lisatoitu, sest imemine ja sammhaaval üha tahkema toidu närimine valmistab suulihaseid ette häälikute moodustamiseks.

Kuidas üheaastase lapse kõne arengut toetada?

Igapäevatoimingud saab hõlpsasti ühendada lapse kõne arendamisega. Kirjelda lapsele, mida te koos teete, näiteks: nüüd peseme käed puhtaks. Rääkida tasub aeglaselt lühikeste ja lihtsate lausetega, kuid emotsionaalselt. Heaks kõne arendamise vahendiks on mäng. Lapsega tuleks võimalikult sageli koos mängida ja teda samal ajal innustada kaasa rääkima. Ühiselt saab vaadata pildiraamatuid ja seletada, mis pildil toimub. Seejärel tasuks esitada küsimusi ja paluda lapsel jutustada ning pildil olevatele esemetele osutada. Ka lehtede pööramine on lapse jaoks huvitav ja samas ka arendav.

Kindlasti tasub rääkides anda õiget kõnelist eeskuju – tema juttu kinnitada korrektsete sõnadega. Laps: atu sõida! vanem: jaa, auto sõidab. Lapse sõnavara saab laiendada ka tema ütlusi vähem tuttavate sõnadega täiendades. Näiteks kui laps ütleb „kiisu“, saab vanem kinnitada „jaa, kiisu jookseb. kass on karvane“. Lapsel võiks lasta tegutseda, andes tuttavate esemetega seotud lihtsaid korraldusi, näiteks „anna mulle tass!“. Lisaks on kasulik koos teha erinevaid suulihaseid arendavaid harjutusi, näiteks huulte limpsimine, keele laksutamine, naeratamine ja mossitamine vaheldumisi jms.

Millal tuleks pöörduda logopeedi juurde?

Kõik lapsed arenevad pisut erineva kiirusega, kuid on mõningad ohumärgid, mida tasuks siiski silmas pidada ning nende ilmnemisel spetsialistiga konsulteerida. Kui laps ei vaata suhtlemisel vanemale otsa või on silmside lühiajaline, ta ei reageeri oma nimele ning lihtsate korralduste mõistmine ja täitmine käib lapsele üle jõu. Laps ei kasuta oma soovide väljendamiseks kehakeelt ja tal puudub ka soov matkida täiskasvanute igapäevaseid tegevusi ja jäljendada häälitsusi ning kõne arengus puuduvad edusammud. Tähelepanelik tasub olla ka kui laps hingab läbi suu, hoiab suud avatuna ja esineb süljevoolust.

Lapsevanemal ei tasu jääda oma murega üksi, vaid erinevate kahtluste ja kõhkluste korral tuleks kindlasti spetsialistiga ühendust võtta. Nõu ja abi pakuvad lasteaedade logopeedid, eripedagoogid, kohalikud hariduse tugiteenuste keskused Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis, Haapsalus ja Kuressaares ning Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja tugispetsialistid. Lisainfot leiab ka www.rajaleidja.ee