Top Shop - kas tuleb teile tuttav ette? Olete kuulnud sellest pudi-padipoest, mille paljusõnalised reklaamid "rikastavad" nii eesti- kui ka venekeelseid telekanaleid?

Näib, et tänapäeval ulatub reklaamikatk igasse maailmaotsa. See õudne formaat, mida nimetatakse teleturuks, ummistab kommertskanaleid vahendeid valimata. Kusjuures enamik neist lõpututest tooteheietustest on tehtud USAs - nagu ka enamik tooteid.

Võtame või selle tobeda väljamõeldise nimega Clapper (eesti k. plaksutaja - tõlkija märkus). Ainult ameeriklane võib olla nii laisk, et peab vajalikuks lampi süüdata või kustutada diivanilt tõusmata, käsi kokku lüües. Milline paradiis! Isegi sellises põhjamaises riigis nagu Eesti, mille elanikest ma olen alati arvanud, et nad on praktilise meelega, laiutab telekanalites masendav reklaamiseep. Ma mõtlen... eestlased ju ometi söövad õuna koos südamikuga ära ja on muidu mõistlikud inimesed.

Kuid nähes nüüd, et nii mõnigi eestlane on oma elutoa sisustanud teleturult ostetud täispuhutava mööbliga, hakkan ma kartma. Hakkan kartma, et vahest on sel katkuna levival tööstusharul mõju ka minu pojale.

Ent vahest saaks sel juhul Dylanile kaela määrida ka midagi kasulikku? Kasutades teleturu metoodikat, teha talle näiteks selgeks, et potil käia on uhke ja hää. 

Pott versus mähkmed

Siiani pole Dylan vaevunud potilkäimist selgeks õppima. Aga me pole ka teinud talle rohkesõnalist ajupesu ega selgitanud piltlikult, miks pott on tunduvalt parem kui mähe. Oleme ajanud igasugust abstraktset jama, alustades sellest, et: "Sa oled juba nii suur poiss..."

Suhtumist pole muutnud ka lasteaed, kus harrastatakse rühmaviisilist potilkäimist, ega vaatepilt potil istuvast emast või isast, keda saab aidata tualettpaberi käristamisel ja kätte ulatamisel. Ükski autoriteet pole suutnud tekitada murrangulist muutust Dylani psüühikas, sest temal on oma raudne loogika.

Miks peaks keegi loobuma mähkmest, mis on pehme ja mugav, võimaldades 360kraadist pöörlemisraadiust ning pissimist-kakamist mängu katkestamata? Pealegi, kui igale mähkmevahetusele järgneb täisteenindus koos pepu pesemise ja puuderdamisega ning elu võib rõõmsalt edasi veereda. Mis kõige olulisem: nii saab vältida kesköiseid vastikuid tualetiskäimisi, mispuhul poolpimedas unistel jalgadel tuikudes kipub piss potist mööda minema. (Ja siis toriseb ema ja kurjustab isa.)

Võimas ajupesu

Isegi paadunud skeptikuga juhtub vahel, et kui ta on jäänud puhtalt nalja pärast teleturgu vaatama, hakkab käsi ebateadlikult rahakoti järele kobama. Alguses võid küll irvitada: "Ainult täielik idioot käib vibreerivate toatuhvlite eest välja 249 krooni ja 99 senti." Siis aga hakkad vaatama - naine nagu sina, sümpaatne ja heledate juustega, libistab jalad sulnilt sussidesse. Tema näoilmest võib välja lugeda sulaselget naudingut. Ta seletab, kui oluliselt on ta elu paranenud pärast seda, kui ta ei pea enam väsinud jalgu pesumasina töötava tsentrifuugi otsas hoidma, vaid nende masseerimiseks on kodus vibrasussid.

Kuigi Dylan on oma vanematelt pärinud skepsisesse kalduva iseloomu, võiks osavalt välja mõeldud agitatsioon teda siiski mõjutada. Võib ju olla, et Dylan on regulaarsest potikasutusest vaid paari teleturuseansi kaugusel. Niisiis tuleks välja mõelda reklaamiklipp... (Ja mu mõte hakkab tasapisi liikuma.)

Reklaam ühes vaatuses, kolme osatäitjaga

Ülemaailmselt tuntud hügieeniekpert: "Te pole kunagi midagi seesugust näinud! Kompaktne, pestav ja lausa loodud selleks, et mahutada! See on anum, millest olete unistanud juba ammu."

Skeptiline väikelaps nr 1: "Oh, mis lahe paat."

Hügieeniekspert: "Ei, kulla noormees, see pole paat, see on pott, ja see on mõeldud selleks, et muuta su elu 100% paremaks! Sa vaata ainult!" (Ekspert pissib vilunult potti.)
"Kas nägid, kui kergelt see käib? Pole vaja mähkmeid ega aeganõudvaid mähkmevahetusseansse. Pole vaja ringi käia pissilõhnalisena. Lase end ahvatleda sel võimalusel!" (Ekspert sihib laitmatult maniküüritud sõrmega kiiskavat plastpotti.)

Skeptiline väikelaps nr 2: "Aga ma ei ta-haa!" (Lahkub lavalt, et ajada taga õhupalli.)

Hügieeniekspert: "Oota ometi, see pole veel kõik! Koos potiga saad sa atraktiivse tualettpaberihoidja, mis hakkab mängima lõbusat viisi iga kord, kui sa puudutad paberirulli."

Skeptiline väikelaps nr 1 (paneb Barbie nukke potti istuma): "Ma ei taha pissida oma Barbiede peale, see on nende kodu."

Hügieeniekspert: "Kui sa pole ikka veel veendunud, kui suurepärane on meie pott ja millist revolutsioonilist muutust see sinu isiklikule hügieenile tähendab, lubame, et võid potti kasutada kuu aega ja sa saad selle tagastamisel sajaprotsendilist hüvitust. Kas pole võrratu pakkumine?"
(Skeptiline väikelaps nr 1 on jäänud Barbiesid täis poti kõrvale magama. Skeptiline väikelaps nr 2 püüab ronida jalgupidi poti otsa, et ulatuda teda filmiva kaamera nuppudeni.)

Hügieeniekspert (nördinult pomisedes): "See ei toimi. Vajan asjatundjat! Appi, kus on psühholoog, kus pedagoog? Andke mulle professionaal..."

Lootusetu juhtum

Tundub, et täiskasvanud on teleturule märksa kergem saak kui lapsed. Neid on muserdanud rasked kodutööd ja ebaõnn armastuses. Meeleheitel täiskasvanu klammerdub iga õlekõrre külge, et see ta hädamerest välja tooks. Vibreerivate sussidega võib astuda helgesse homsesse.

Vahest mõistaks väikelaps paremini hoopis seesugust reklaami: "Hei, reibas põngerjas! Kui sa pissid potti (sööd ära oma ühepajatoidu / pesed korralikult hambad / lähed vastu vaidlemata voodisse), saad uue kleepsu! Proovi ja sa ei kahetse!" (Meie poeg on siinkohal muidugi erand. Teda kleepsudega ära ei osta. Sel lihtsal põhjusel, et tal on kombeks kleepse lakkuda ning niimoodi kaotab ka kõige vingem kleeps ruttu oma liimimisvõime ja värvi.)

Inimlik laiskus on see, mis sunnib meid tegema kõike viimasel hetkel - mitte sekunditki varem, kui peab. Mida ahvatlevat võikski leida laps hügieenis, juurviljades või hambapesus? Liiati kui neid suruvad peale ta oma vanemad.

Niisiis ei jää mul edaspidigi üle muud kui minna vetsu, nägu vaimustusest säramas. Nagu läheksin kemmergu asemel kommipoodi, loomaaeda või Disneylandi.

Tõlkinud Tiina Väljaste