Noor ema, seda peaksid rinnaga toitmise kohta kindlasti teadma!
Raseduse ajal peaks naine otsustama, kuidas hakata last pärast sünnitust toitma. Noorema.ee annab nõu rinnaga toitmise osas:
Rinnaga toitmise plussid
1.Rinnapiim on sobiva temperatuuriga ning toitainete sisalduse poolest lapsele parim.
2.Beebil on rinnapiima kergem seedida kui kõige kallimaid ja paremaid piimasegusid. Ema rinda saavate beebide seedimisega vähem muret, nad ajavad toitu harvem välja kui piimasegude korral ja nad on rinda saades rahulikumad.
3.Ema enda jaoks toob rinnaga toitmine leevendust sünnitusega seonduvale veritsemisele. Imetamine põhjustab emakalihase kokkutõmbeid, mille tulemusena väheneb sünnitusejärgne verevool. Imetamise abil saab kokkutõmbuv emakas kiiremini tagasi sünnituseelse vormi.
4.Rinnaga toitmine loob ema ja lapse vahele usaldusliku ja sooja suhte.
5.Rinda imedes treenib beebi oma suu- ja näolihaseid rohkem kui lutipudelist juues. Samas soodustab see lõualuude, hammaste ning näokolju tervislikku arengut, see omakorda aitab hiljem kaasa kõne arengule.
6.Rinnapiim tugevdab beebi immuunsüsteemi, väheneb allergiliste haiguste sagedus ning harvem esineb ka hingamisteede ning seedesüsteemi nakkusi.
7.Beebi ei saa rinnapiimatoidul muutuda ülekaaluliseks. Kui ema oma last süstemaatiliselt imetab, siis reguleerib organism rinnapiima kogust väga tundlikult, vastavalt beebi vajadusele. Ka täiskasvanueas on rinnaga toidetud beebid sageli paremas vormis ja normkaalus.
8.Rinnapiim ei nõu eelnevat valmistamist.
9.Reisimine on lihtsam, kui ei tule kaasas kanda piimasegusid ja -pudeleid.
10.Öine toitmine on oluliselt lihtsam: emad saavad võtta beebi enda kõrvale voodisse ja neid sealsamas toita. Rinnaga toitmise kasuks otsustanud emad puhkavad öösiti paremini välja.
11.Rinnapiima suhtes on allergiat harvem kui piimasegude suhtes.
12.Imetav ema taastab oma raseduseelse figuuri kiiremini kui last piimaseguga toitev naine.
13.Esimese 4-6 elukuu jooksul piisab beebile tervislikuks toitumiseks emapiimast – see on toitainete poolest täiuslik ning katab kõik beebi toitumisega seotud vajadused.
14.Emapiim on beebi toitmiseks kõige arukam valik. Piimasegud on kallid, pealegi ei ole väljaminek põhjendatud, kuna rinnaga toitmine on lisaks tervislikkusele ka odavam. Seni kuni ema tervis on enam-vähem korras ja ta sööb tervislikku toitu, on tema rinnapiim beebi jaoks parim saadaolev toit ja seda ei mõjuta ema rahaline seis.
15.Kui ema leiab, et imetamine talle siiski ei sobi, saab ta alati minna üle piimasegudele. Vastupidine vahetus aga ei ole võimalik ja seepärast ongi vaja lõplik valik toitmisviisi kohta teha juba enne lapse sündi.
16.Isegi paarist päevast rinnaga toitmisest on kasu – laps saab ternespiimast sedasorti vajalikke aineid, mida ükski piimasegu ei suuda tagada. Ternespiim on enne rinnapiima erituma hakkamist tulev magus ja veesarnane vedelik, selle kaudu saab beebi vajalikud antikehad haiguste vastu võitlemiseks.
Mõned imetamise miinused
1.Imetav ema peab rinnaga toitmise perioodi vältel hoolikalt jälgima, et ta enese toidulaual oleksid tervislikud ja küllaldase toiteväärtusega toidud.
2.Esialgu ei saa teised inimesed lapse toitmisel abiks olla. Edaspidi, kui piima on rohkesti, saab osa piima pudelisse varuda, nii et last saab oma ema piimaga toita ka mõni teine inimene peale ema enese.
3.Emal ei ole võimalik täpset arvestust pidada, kui palju laps piima on saanud. Pudeliga on toidukogustest parem ülevaade, kuid siiski ei pea muretsema, et laps võiks nälga jääda, kui tal lubada vastavalt oma soovile rinda saada. Toitumisega seotud küsimuste ja kahtluste korral võib konsulteerida ka arstiga.
4.Rinnaga toitmine eeldab pisut erinevat elustiili kui pudelitoidu andmine. Kui ema peab mitmeks tunniks kodunt eemale jääma, tuleb tal otsustada, kas ta on nõus ja valmis avalikult imetama. Mõne naise jaoks on see väga privaatne tegevus ning välja minnes toidetakse last pudelist. Teised jälle jätkavad imetamist, kuid piiravad kodunt ära käimisi. Otsus selle kohta, mis tundub sobivam, tuleb igaühel ise teha. Lähedaste toetus võib siiski anda julgust rinnaga toitmise jätkamiseks.
5.Ema heaolu on beebi heaoluga tihedalt seotud. Kui ema on haige, üleväsinud või viletsa toidu peal, kajastub see ka rinnapiima hulgas ja omadustes. Pudeliga toitmisel ema tervisemuutused lapsele nii otsest mõju ei avalda. Siiski on oluline mõista, et rinnaga toitmine innustab naist enda tervise eest paremini hoolitsema.
Rinnaga toitmise ohud
Juhul kui emal on kindlaks tehtud HIV-nakkus või ta pole võimaliku nakatumise osas kindel, tuleks rinnaga toitmisest hoiduda. Nakatunud ema võib rinnapiima kaudu anda viiruse ka beebile.
Ühtlasi kaasneb rinnaga toitmisega reegel, mis kehtis raseduse ajal: tubakas, alkohol ning narkootikumid on keelatud.
Veel näpunäiteid ja nõuandeid rinnaga toitmise kohta
Esimene imetamine
Beebid ei vaja kolme-nelja päeva jooksul peale sündi kuigi palju toitu. Sel ajal vajavad nad magusat veesarnast vedelikku, mis eritub ema rinnast enne seda, kui sealt hakkab erituma piim. Vahetult sünnitusele järgnevatel päevadel rinnast erituvat vedelikku nimetatakse ternespiimaks. Emad on mõnikord mures ja arvavad, et nad on midagi valesti teinud, kuna rinnast kohe piima ei tule. Muretsemiseks ei ole siin põhjust: naise keha toodab alati täpselt seda, mis on beebi jaoks parasjagu kõige parem. Seni, kuni rinnast hakkab tulema piima, saab beebi vesise vedeliku kaudu kätte niihästi vajalikud kaitsekehad kui ka tarvilikud toitained. Paari esimese elupäeva jooksul vastsündinu kaal reeglina pisut langeb. Seejärel aga hakkavad beebid kosuma. Kuna beebi esimestel elupäevadel kuigipalju ei söö, on üsna tüüpiline, et vastsündinuna ja kümne päeva vanuselt on beebi kaal ühesugune ja kui ema seda teab, ei pea ta ilmaasjata muretsema.
Beebi imemisrefleks
Kui näljane beebi tunneb põsel õrna puudutust, pöörab ta näo automaatselt puudutuse suunas. Järelikult, kui ema on valmis imetama, võib ta silitada beebi põske – seda, mis on rinnale lähemal – ning beebi pöörab pea ema poole. Pea pööramise ajal avaneb beebi suu ning kui see asetada rinnanibu või lutipudeli vastu, haarab beebi nibust või lutist ja asub imema. Kõik eelpool nimetatud liigutused on imemisrefleksi osad ja need vallanduvad põse puudutamisel. Imetav ema peaks seega hoiduma beebi põse silitamisest siis, kui ei ole plaanis imetada, samuti ei peaks ema ilmaasjata mõlemat põske korraga silitama – selline käitumine ajab beebi segadusse, kuna ta ei saa aru, kummale poole tuleb nägu pöörata. Samuti ei peaks ilma põhjuseta puudutama beebi huuli. Hea oleks, kui ema puudutab beebi huuli alles siis, kui ta on silitanud beebi põske ja too on oma pead pööranud ning huuled prunti ajanud. Rind peaks olema imetamiseks valmis kohe, kui beebil on esile kutsutud imemisrefleks. Kui ema annab petlikult märku toitmisest, aga beebi kohe sööma asuda ei saa, siis muutub beebi pettumuse tõttu virilaks.
Hirm ja pettumus
Noor ema võib kergesti heituda, kui lapse imetamine kohe esimesel katsel ei õnnestu. Imetama hakkamine ei olegi kerge ülesanne: ka beebit on vaja aidata ja suunata, et ta õpiks õigesti rinda võtma. Vajaliku toetuse ja julgustuse puudumisel loobuvad emad sageli esimese nädala jooksul rinnaga toitmisest. Esimestel päevadel võib imetamine tunduda veider ja ebamugav, seetõttu peaks emadel olema imetamise üksikasjade kohta piisavalt infot. Mures on sageli emad, kellel on väiksed rinnad –kartuses, et niimoodi ei jätku beebi jaoks vajalikus koguses piima. Sellisel puhul on kergendav teada, et rinna suurus ei määra tekkiva piima kogust: piim moodustub näärmetes, mis asuvad rinnakumerust moodustava rasvkoe taga.
Nn päris rinnapiim hakkab moodustuma mõne päeva jooksul. Erituv ternespiim muutub iseenesest tavapäraseks rinnapiimaks niisugusel ajal, mil beebi organism on selle seedimiseks valmis.
Rinnaga toitmine ei tule alguses loomulikult ei ema ega ka beebi jaoks. Ema ei peaks mingil juhul piinlikkust tundma, kui imetamine sujub esialgu kohmakalt ja raskustega. Sünnitusmajas annavad imetamisnõustajad juhtnööre, missuguse tehnikaga vastne ema võiks püüda last toita. Mõned beebid asuvad kohe hoogsalt imema, mõned seevastu vajavad eelnevat keelitamist ja abi. Imetamisnõustajad annavad näpunäiteid ka selle kohta, kuidas ema ise saaks õpetada beebit rinda imema. Imetamine on sünnitusmajas enamasti keerulisem kui kodus: sünnitusmajas on palju sagimist ja segavaid hääli, mis on ebamugavad nii emale kui ta beebile. Kui ema tunneb end sünnitusmaja ruumides imetamisel halvasti, ei pruugiks ta siiski lõplikult alla anda, koduses mugavas ja rahulikus õhkkonnas võiks imetamist uuesti katsetada.
Piimajoarefleks
Vahel hakkab emal rinnast piima nirisema beebi nuttu kuuldes või isegi üksnes last nähes. Ema keha reageerib beebi lähedusele rinnanäärme kontraktsioonide ehk kokkutõmmetega, mille tulemusel piim suunatakse piimajuhadesse. Niisuguse refleksi esinemine on loomulik ja selle ülesandeks on beebi jaoks piima imemist rinnast hõlbustada. Ema jaoks võib aga olukord muutuda ebamugavaks, kui rinnast niriseb piima nö valel ajal ja vales kohas. Poest ja apteegist võib leida selle tarbeks spetsiaalseid imavaid imetamispadjakesi, rinnahoidja sisse võib panna ka hariliku kokkuvolditud salvrätiku.
Piima teke ja beebi toiduvajadus
Esimest korda imetama hakates on emad tihti mures, kas nende keha toodab beebi jaoks piisaval hulgal piima. Muretsemiseks ei ole põhjust: piima tekib juurde just niipalju, kui beebi on varem ära tarvitanud, nii et piima tekib ka seda rohkem, mida rohkem piima beebi rinnast imeb. Beebi kasvades ja energiavajaduse suurenedes on emal sel moel ikka just õiges koguses piima. Regulatsioon säilib seni, kuni beebil lubada kohe rinda saada, kui ta näljaseks muutub.
Kindlasti oleks vaja beebit imetada mõlemast rinnast igal söögikorral. Rinnad peavad piimast tühjenema, et asemele saaks tekkida uus piim. Kui beebi ei jõua küllalt palju süüa, peaks ema käsitsi piima välja lüpsma. Kui piim jääb tarvitamata, tekib edaspidi vähem piima juurde.
Piima väljalüpsmine
Esimestel päevadel võib beebi soov rinda saada olla etteaimamatu ja rinnad võivad jääda piimast tühjendamata. Sellisel juhul tuleks alles jäänud piim rinnast ise käsitsi välja lüpsta, et selle asemele saaks tekkida järgmiseks imetamiseks uus kogus piima. Piima väljalüpsmiseks tuleb teha käega rinnal õrnu masseerivaid liigutusi alla rinnanibu suunas. Kui rinnas on piisavalt piima, peaks nibust hakkama piim seepeale kohe sirisema. Kui piim tuleb lõpupoole juba tilkade ja mitte nirena, võib väljalüpsmise lõpetada.
Piima võib koguda steriilsesse kannu ja jätta külmikusse. Hiljem saab beebile piima pudelist anda. Noore ema jaoks on kindlasti oluline teada, et rind ei saa piimast kunagi täielikult tühjaks, kuna uut piima toodetakse pidevalt asemele.
