Sõnastan siinkohal üldise põhimõtte, millest üritan lähtuda: minu abikaasa tuleb alati enne mind. Veidi, aga kindlasti alati enne mind. Olen tema vajadused seadnud enda omadest ettepoole.

Ei-ei, see ei tähenda sugugi, et ma oleksin tallaalune, loobuksin oma elust üldse või räägiksin särki rebides talle valjuhäälselt oma suurest pühendumisest. 

Jaga
Kommentaarid