pexels
Kui alguses ilmateadet nägin, ehmatasin ikka korralikult- just selleks ajaks kui olime endale majakese broneerinud, lubas pool nädalat vihma sadada.

Kui alguses ilmateadet nägin, ehmatasin ikka korralikult- just selleks ajaks kui olime endale majakese broneerinud, lubas pool nädalat vihma sadada. Majakeses aga pole ei televiisorit ega muud, mis võimaldaks lapsevanemale mugavamat elu kui lapsel igav.
Õnneks aga ilmataat halastas meile ning puhkus saigi alata. Pean tunnistama, et olin üpriski mures. Mures just seetõttu, et kui ikka lähed ära nädalaks kahe väikese lapsega kodust, kus sul on kõik olemas igaks elujuhtumiks, majakesse mere ääres, siis kuidas kõik sujuma peaks?
Kartsin juba seda, kuidas beebi elab üle autosõidu, sest me polnud ju kusagil kaugemal kodust käinud. Minu mured osutusid aga asjatuteks - beebi magas kogu tee ning ka suurem laps muudkui värvis oma tegevuskaarte.
Majake ise oli nagu idüll - keset ilusat loodust, meri lähedal. Ka nendel õhtutel, kus kodus tavaliselt käib üks jauramine, et on igav ja palutakse multikaid, istus laps terrassil ja vaatles erinevaid putukaid või käis mere ääres kive korjamas. Mitte üks hetk ei nutetud teleka puudumise üle ega kurdetud igavust. Olenemata sellest, et mängukaaslaseid tekkis vaid randa minnes ning majakese juures olime vaid oma perega.
Ei tea, kas pingelangus, stressi puudumine ja vaikus, aga beebil kadusid ära ka gaasid: tavaliselt neid ikka oli ja pidi igasugu võtteid kasutama (ravimitest massaži ja kuuma vannini välja), aga õhtud kodus olid alati gaasiralliga seotud. Õnneks gaasidest tingitud nuttu esines harva, küll aga punnitamist ja puhkimist ja rahutut olekut kogu aeg. Ise vaatasin, et iga toidukord saaks antud maksimum kogus tilku ravimit ning teha kõhule massaži gaaside väljutamiseks, aga tundus, et suurt polnud millestki kasu. Jah, mõned nädalad olid kergemad, aga lohutust pakkus vaid teadmine, et küll kord kõik möödub, sest gaasid on paratamatult asjad, mis saadavad meid terve elu.
Igatahes maal majakeses need justkui kadusid. Jah, pean tunnistama, et mu menüü ka muutus mõneti. Tuli mõelda läbi, mida osta ja kui palju, sest pood on siit kaugel ning külmkapp pisikene. Küll aga pole tegemist toiduga, mida varem üldse söönud poleks ja jätkuvalt on laual palju värsket kraami.
Varsti saab beebi kahekuuseks ning selleks ajaks pean otsustama, kas teha talle rota-vaktsiini või mitte. Vanemale lapsele omal ajal sai tehtud, aga tal polnud ka kunagi muret gaasidega. Kuulu järgi rota aga pidavat gaase juurde põhjustama ning kui sügisel nagunii on oodata uut koroonalainet, siis oleme taaskord terve perega kodused ning ei pea muretsema, et suurem väiksemale selle haiguse koju tooks. Ma ei ole vaktsineerimise vastu. Lihtsalt just see konkreetne vaktsiin tekitab küsimusi, sest kardan, et sellega kaasnevad probleemid on suuremad kui sellest saadav kasu.