Lihtsalt räägi oma lapsega.

Uuringud on tõestanud, et beebid vajavad enamat kui viiamse peal lapsevankrit, mänguasja või autoistet — nad vajavad, et nendega lihtsalt suheldaks. Seda on vaja selleks, et nende intellektuaalne, emotsionaalne ja füüsiline areng võimalikult edukas oleks. Nad vajavad sõnu — laulud, mängud, tavaline rääkimine, raamatud ja unejutud. See beebiga koos naljakate häälte tegemine ja lobisemine ei ole lihtsalt lõbus — see arendab nende aju.

Iga kord kui lapse hooldajal on temaga positiivne ja meeliköitev verbaalne suhtlus, tugevnevad lapse närvisüsteemi sidemed tema ülikiiresti arenevas ajus. Huvitav on aga fakt, et sõnad, mida ta kuuleb raadiost, televisioonist või sellest, kui keegi räägib telefoniga, ei oma samasugust tulemust. Põnev, eks?

Paremini arenevad need beebid, kelle hooldajatel ka päriselt lapse jaoks aega on.

Rice’i ja Columbia ülikoolides läbiviidud uuringud leidsid silmiavavaid tulemusi selle kohta, kui palju rohkem sõnu kuulevad igapäevaselt lapsed, kes kasvavad üles kesk-ja kõrgklassi kodudes võrreldes nendega, kes kasvavad madalama sissetulekuga kodudes. Esimese nelja eluaasta jooksul kuuleb madalama sissetulekuga pere laps umbes 30 miljonit sõna, umbes kolmandiku, vähem, kui tema jõukamad eakaaslased. Miks see nii on? Jõukamad on tihti parema haridusega ja teadlikumad vanemad, kes oma lapse arengule rohkem pühenduvad.

Sellel, mida ja kui palju laps kuuleb, on otsene mõju nende üldisele arengule pikemas perspektiivis. Võimalikud puudujäägid muutuvad lapse kasvades üha suuremaks.

Lisaks üldisele sõnade vähesusele on tihti sõnad, mida madalama sissetulekuga ja väiksema haridusega pere laps kuuleb, ka negatiivse alatooniga ning väljendavad mahalaitmist. Ühe uuringu kohaselt kuuleb majanduslikes raskustes oleva pere järeltulija neljandaks eluaastaks 125 000 halvustavat sõna rohkem kui kiitvaid ja julgustavaid sõnu. Võrdluseks on heal järjel oleva perekonna laps sama ajaga kuulnud 560 000 positiivset ja heakskiitvat sõna.

Lühidalt öeldes on lahendus oma lapse arengu toetamiseks lihtne ja tasuta -rääkimine. See mitte ainult ei arenda lapse aju, vaid lapsega koos maailma kogemine ja temaga suhtlemine on ka täiskasvanu jaoks rikastav kogemus.

Foto: Scanpix/PantherMedia

Loe järgnevaid lihtsaid viise, kuidas sina saad aidata eelkooliealisel lapsel arendada oma sõnavara ja aju:

Tutvusta juba imikule raamatuid. Aseta tema hälli riidest ja erinevate tekstuuridega raamatuid. Hangi vannitamise jaoks veekindlaid raamatuid. Võta autosõitudele raamatuid kaasa. Aseta neid ka madalatele riiulitele ning teistesse kohtadesse, kust laps selle kergelt kätte saaks. Ja mis kõige tähtsam — loe talle iga päev.

Kasuta lapsega rääkimisel palju emotsionaalset miimikat ja liigutusi, et laps ka sõnade tähendust mõistaks. Kasuta uusi ja tema jaoks põnevaid sõnu vestlustes loomulikult. Kui ütled uusi sõnu kindlas kontekstis, saab laps kiiremini aru selle tähendusest ja mõttest.

Laula ja loe talle ilmekalt luuletusi, et lapsele uusi sõnu ja sõnade vorme mänguliseks tutvustada.

Räägi lapsega ja julgusta teda ka teiste inimestega rääkima. Küsi küsimusi, anna tagasisidet ja julgusta last ka oma arvamust avaldama ning mõtlema.

Külasta raamatukogusid ja-poode. Väga paljudest kohtadest leiab lastealad põnevate ja ilusate juturaamatutega ning hubaseid paiku, kus istuda ja lugeda.

Lülita televiisor välja ning vähenda ükskõik kas noorema või vanema lapse jaoks aega, mida ta veedab mõne ekraani ees.

Allikas: mindbodygreen.com