Unsplash
Kogu see esilekutsumine sünnituse juures on üks sürr kogemus. See on nagu operatsiooniks valmistumine - saad eelnevalt kõik vajalikud asjad kodustele äraoleku ajaks valmis osta, pakkida rahus haiglkoti, sõita haiglasse ja siis jalutada otse sünnitustuppa.

Praegu, kui kõiki testitakse, tekitas minus sünnitusmajja minnes hirmu see, kas koroonatesti tegemine on väga valus. Märkimisväärselt valus ei olnud. Tulemus oli minu jaoks juba ette teada: peale kaheksat nädalat karantiinis olemist ja üleüldist sotsiaalset distantsi, oligi oodata vaid negatiivset tulemust.

Ka minu eelmine sünnitus algas esilekutsumisega, toona olin selleks ajaks juba haiglas järelvalve all. Seekord sain aga teada, et on olemas erinevad vahendid, mida indutseerimiseks (esilekutsumiseks) kasutatakse. Esimese sünnituse puhul kasutati minu puhul näiteks tablette ning ma pean tunnistama, et minu jaoks oli sünnitus segadusttekitav — tuhude asemel oli kogu protsess täis katkematut valu. Polnud vist valudel üldse vahetki. Tuleb välja, et tablettide puhul võibki nii minna, et emakas reageerib veidike üle ning valud tulevad liiga sagedasti. Seekord olin valmis samaks kogemuseks. Ka olin valmis selleks, et sünnitan öösel ja see võtab tunde. Seega mõtlesin, et tahan kindlasti epiduraali, et saaks öösel puhata kasvõi mõne hetke ja panin selleks ajaks isegi kokku muusikavaliku, mis lõdvestuda aitab.

Haiglasse jõudes tutvustati mulle aga hoopis uut viisi: balloon. Kindlasti on see väga pikka aega kasutusel olnud, aga mul puudusid igasugu varasemad kogemused. Balloon on mõeldud selleks, et ta nö küpsetab emakakaela oma raskusega ja kui ta on avatuse piisavalt suureks teinud, siis kukub välja. See tundus minu jaoks palju loomulikum, kui ports tablette ning olin päris elevil. Pärast ballooni ära tulemist viidi mind kohe sünnitustuppa ning mõni tund hiljem oli laps mul rinnal.

Kui omavahel neid kaht sünnitust võrrelda, siis esimene oli kordades emotsionaalsem. Ma olin segaduses, ma ei olnud valmis. Nüüd aga teadsin, mis on tulemas ja tundsin end kindlalt, kuigi abikaasat ju koroonaohu pärast kõrvale ei lubatud. Töö oli kiire ja korralik, laps terve ja tubli ning juba tunnike pärast lapse sündi jalutasin palatisse.

Ehkki laps sündis öösel, kohe sai kohe ka issile helistatud ja pilte saadetud, muidugi ka vanavanemaid teavitatud ning seejärel olingi vaid mina ja beebi.

Pean ütlema, et haiglas on elu mugav. Toit tuuakse, kõik koristatakse ja pestakse. Samuti on palatis hea vaikne ja rahulik, mistõttu saab kõik uinakud koos lapsega teha. Siia võiks pikemakski ajaks puhkama jääda.

Mida kujutab endast balloonkateedri abil sünnituse esilekutsumine, saab lugeda SIIT!

Mida enne üldse sünnitust teadma peaks, on kirjas SIIN!