Samuel, kes on elav laps, istus söögitoolis üürikest aega. Talle meeldis kohvikus ringi uudistada ja emal tuli valvas olla, et äpardust ei juhtuks – näiteks poiss endale veiniriiulitelt pudeleid kaela ei tõmbaks.
“Pidin Samueli jälgima ja enda söömine oli suhteliselt teisejärguline,” räägib Karin. Kuigi Samuelil oli kohvikus põnev toimetada, sealset toitu ta ei maitsnud. Poisil on allergia kala, kana, muna ja piima suhtes, mida leidub enamikus roogades.

“Tellitud toitu ei saanud ma talle seetõttu anda. Võtsin talle igaks juhuks kodust näksimist kaasa,” räägib Karin. Seltskonnas olnud väikelastele oli kokk nõus eraldi makarone keetma. “Paljudes kohtades pakutakse lastele friikartuleid ja viinereid ning kanapalle. Neid poolfabrikaate ei taha oma lapsele anda. Saaks ju midagi põnevamat ja tervislikumat välja mõelda. Milleks propageerida varakult rämpstoitu?” küsib Karin. Ta loodab, et toidukohad muudavad oma menüüd. Praegu eelistab pere kodus süüa.

Kus on tervislik lastemenüü?

Liina Salusaar-Veidenberg on poeg Markusele (1 a 2 k) andnud väljas süües toitu enda taldrikult. Lapsele on hästi maitsenud hautatud köögiviljad, kartulipuder ja supid. Titale saab pakkuda ka liha, mis pole kõvasti praetud, ja kartulit-kastet.

Ühes toidukohas oli lastemenüüs salatiga toit, kuid Markusele on rohelised salatid veel võõrad ja neid ta eriti ei taha. “Võiks olla võimalus tellida lapsele väiksem ports, sest isegi pool praadi võib talle olla palju. Kartuli asemel võiks olla võimalik valida hautatud köögiviljad,” on Liina ettepanek toitlustuskohtadele.

Ingrid Lehto pole samuti väikesele Laurile (1 a 3 k) eraldi toitu seni ostnud, vaid andnud enda juurest näiteks kanaliha ja makarone. Probleemiks on aga see, et laps veel kõiki asju, mida vanemad naudivad, ei söö ning paljud kohvikute ja restoranide road on talle liiga vürtsikad.

Perel oli hea kogemus Pärnu kohvikus Mahedik, kus pakutakse eestimaist ja puhast toitu. Ingrid rääkis ettekandjale, et tema poeg sööb vaid kindlaid asju, ning palus talle tuua keedetud kartulit hapukoore ja võiga. “Seda me ka saime. Ka täiskasvanute toidud olid väga maitsvad.”

Ingrid on näinud mõne kohviku laste­menüüs peale friikartulite ka tervislikumaid roogasid, näiteks kartuliputru ja pastat. Positiivne on, kui pakutakse erinevaid putrusid. Need lastele tavaliselt meeldivad.

Probleemiks aga jääb, et väljas süües ei tea täpselt, milliseid toiduaineid road sisaldavad ning palju on neis soola, rasvu jmt. “Suurema lapse puhul võib-olla sellele ei mõtleks, aga väiksema puhul küll. Laps ei ole veel kõigi toiduainetega harjunud, talle tuleb anda uusi asju vähehaaval ja ettevaatlik tuleb olla ka allergia pärast.”

Ingrid valmistab kodus toite vähese soolaga ning kasutab maitsestamiseks tilli, peterselli ja muid ürte. “Loodan, et kui tulevikus välja sööma läheme, pole toidud väga tugevalt maitsestatud. Kui seni oleme valinud toidukohti enda eelistuse järgi, siis võib-olla lapse kasvades hakkame rohkem käima kohtades, kus on kodused toidud.”

Rohkem lastetoole ja mänguasju

Emade tähelepanekul on peaaegu igas toitlustuskohas lapsetoolid, kuid neid on vähe, tavaliselt üks-kaks. “Kui lapsi on kolm, siis toole ei jätku,” ütleb Liina Salu­saar-Veidenberg. Tema arvates võiksid ettekandjad ise lapsevanemale tooli pakkuda, seni on tulnud seda alati eraldi küsida.

Samuti võiks kohtades, kuhu oodatakse lapsi, olla rohkem valgust. “Mõned kohad on väga pimedad ja lapsel võib olla hirmutav.” Liina peab heaks, et enam ei tohi toitlustuskohas suitsetada, kuid suvel on seda mõnes välikohvikus siiski tehtud. “See häirib.”

Kõik emad tahaksid kohvikutes-restoranides näha rohkem mängunurkasid, kus lapsed saaksid aega veeta. Praegu on neid vaid üksikutes kohtades. “Ei taha ju, et laps läheks teisi inimesi häirima,” põhjendab mängunurkade vajalikkust Liina.

“Võiks olla kas või mõni raamat ja lihtsam mänguasi, mida laps saaks ühe koha peal vaadata,” pakub Karin Aasmäe. Ingrid Lehto poeg Laur on hea meelega mänginud sel ajal mängunurgas, kui ema-isa söövad. Kord avastasid vanemad sealt katkisi mänguasju, mis on pisikesele ohtlikud, ja tõstsid need kõrvale. “Poeg aga tegutses mängunurgas rõõmsalt ja endal oli hea tal silma peal hoida. Vahepeal tuli ta mõnda ampsu võtma või jooma,” jutustab Ingrid.

Kas vankriga saab ligi?

Söögikoha valiku määrab toidu ja interjööri kõrval ka see, kas sinna vankriga ligi pääseb. Kui soojal ajal saab titaga väli­kohvikusse lihtsalt sõita, siis külmal ajal vankriga alla keldrisse või järsust trepist üles nii kergelt ei lähe, eriti üksinda.

Mõnes kohas saab vankri võtta toitlustuskohta sisse, kuid igal pool pole ka see võimalik. Ingrid Lehto käru õue jätta alati ei riski, eriti kui seda aknast ei näe.
“Oleme mõnel juhul, kui käru pole kusagile jätta, kohviku külastamisest loobunud,” tõdeb Ingrid.

Mis tooks titad toidukohta?

n Hautised, pudrud, supid jm kodused toidud menüüs.
n Vähesoolased ja -vürtsised laste­toidud.
n Võimalus tellida tavamenüü roogasid väiksema portsjoni ja hinnaga.
n Rohkem lastetoole ja mängunurk.

Emade lemmiktoidukohad

Perekoolis küsitletud emad nimetasid toidukohti, kus neile meeldib lastega söömas käia.

Tallinn

n Amps bistroo-kohvik (kuues kohas, sh Järve, Marienthali ja Viru keskuses, Merimetsa ja Pirita Selveris). Plussid: mängunurk, head toidud.
n Attimo pizzeria-restoran (Peterburi tee 49). Plussid: hea toit, lastemenüü, seintega mängunurk, söögitoolid, naeratav personal, ootamiseks pitsatükk, tualetis mähkimisalus. Miinused: toitu tuleb kaua oodata.
n Da Vinci restoran-pizzeria (Aia tn 7). Plussid: pisike mängunurk.
n Kompoti kohvik (Narva mnt 36). Plussid: mõnusad toidud ja interjöör, hea mängunurk, diivanitel saab tita magada. Miinused: toitu tuleb kaua oodata.
n Liisu Juures restoran (Raekoja plats 13). Plussid: hea eesti toit, korv mängu­asjadega, lapsesõbralik personal.
n Miia-Milla-Manda muuseumi kohvik (Koidula 21c). Plussid: armas koht lastele, soe personal.
n NOP (Köleri 1). Plussid: sõbralik personal, mängunurk, toidu saab kiiresti letist.
n Rucola restoran-pizzeria (Ehitajate tee 114a). Plussid: hea mängunurk ja teenindus.
n Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi (Tartu mnt 44). Plussid: mängunurk.
n Sõõrikukohvik (Kentmanni 21, Jaama 12 Nõmmel) Plussid: head toidud.

Harjumaa

n Baby Backi restoran (Kallaste Keskus 12 Tabasalus, Kristiine Keskus Tallinnas). Plussid: suur mängutuba, lapsesõbralik personal.
n Hüüru Veski trahter (Paldiski mnt 351, Saue vald, Hüüru küla). Plussid: eriti tore koht suveks.
n Lucca restoran (Keskpäeva tee 1, Tiskre, Harku vald). Plussid: suur mängu­nurk. Miinused: suvel liiga palav.

Tartu

n Dedi bistroo (Tartu Kaubamaja). Plussid: hea toit, mängunurk, väiksema tita saab panna diivanile magama, samal korrusel mähkmete vahetamise ruum.
n Sõprade Juures pubi (Raekoja plats 12). Plussid: head toidud, mängunurk.
n Anna Edasi kohvik (Tähe 20). Plussid: mähkimislaud, kvaliteetsetest toidu­ainetest kerged road, mängunurk, sõbralik teenindus.

Pärnu

n Mahediku kohvik (Pühavaimu 20). Plussid: head tervislikud toidud, sõbralik personal.