Tütarlapsest sirgub naine

Irenel (34) on oma arstist emaga alati olnud usalduslik sõbrasuhe. Meedikuna oskas ema Irenele kõigest naiseks kasvamisega seonduvast rääkida just õigel ajal ja õigel viisil. Kui Irene on nüüd tütar Hannale (13) selgitanud iga tüdruku kehas toimuvaid muutusi, on ta meelde tuletanud, kuidas tema ema seda tegi.

“Tänapäeval saab küll netist kõike lugeda, aga igale tüdrukule annab tuhat korda suurema usaldus- ja kindlustunde, kui neist asjust rääkida päris inimese, oma emaga,” on ta veendunud.

Kuidas tookord oli?

Irene meenutab, et ema rääkis talle päevadest ligi aasta enne nende algust. Selleks ajaks oli ta juba jutustanud rindade ja karvade kasvust jms. “Tavaliselt tuli ema minu juurde ja ütles lihtsalt: ma tahan sulle midagi rääkida! Jutt päevade tulekust oli järg kogu sellele teemale “Tütarlapsest kasvab naine”.”

Kuna päevadega seonduv võib olla pärilik ja Irenel algasid päevad 12aastaselt, võttis Irene oma tütre Hannaga usaldusliku jutuajamise ette siis, kui Hanna oli 11aastane. Siis oli ka tütre arengut vaadates sobiv aeg.

“Meil oli seljataga mõnus poepäev, kui käisime tütrele esimest rinnahoidjat valimas ja ostmas. Olin selgitanud talle, miks rinnad kasvavad veidi ebaühtlaselt ja on natuke valusad. Samuti olin talle rääkinud karvakasvust, raseerimisest ja deodorandi kasutamisest,” sõnab Irene. Kõigi nende naistejuttude loogilise jätkuna võttis Irene sidemepaki kõrvale ja asus tütrega rääkima.

Tüütud, kuid vältimatud

“Tegin talle samasuguse selgitustöö nagu 20 aastat varem minu ema mulle,” ütleb Irene. Et päevad on kord kuus. Et nende aeg tuleks kalendrisse märkida ja et algul võib menstruatsioon olla ebakorrapärane. Et päevadega võib kaasneda kõhuvalu. Kõhuvalu korral tuleb julgelt tabletti küsida. Kui valu saabub koolis, tuleb küsida tabletti kooliõelt. Kui valu on väljakannatamatu, tulla koju. Kuna päevade algust pole võimalik kindlalt ennustada, kanda igaks juhuks kaasas sidet.

“Nii nagu mina kunagi, sai ka tütar aru, et päevad on üks ebamugav ja tüütu asi, aga paratamatu. Seega tuleb omalt poolt teha kõik nii mugavaks, kui vähegi saab,” võtab Irene jutu kokku.
Vestluse lõpetuseks võtsid ema-tütar sideme koos lahti ning Irene näitas, mis on “tiivakesed” ja kuidas sidet aluspükstele panna. Ema lasi tütrel seda ka ise proovida, hoiatades, et selle paigaldamisel tekib vilumus ajaga.

Varsti pärast seda läksid ema-tütar poodi ning Hanna valis ilusa väikese lukuga kotikese, kuhu mahuvad kaks sidet ja tagavaraaluspüksid koolis kaasas kandmiseks. “Et juhul, kui koolikott kukub ümber ja asjad välja pudenevad, poleks piinlik,” selgitab Irene.

Avameelsus kaitseb

Irene sõnul oli Hanna ema juttudest põnevil ja suhtus asjasse positiivselt. “Tundus, et ta oli isegi uhke, et ta on nüüd justkui täiskasvanu.”

Täpsustavaid küsimusi oli tütrel ka. Kui kaua sinul päevad kestavad? Kuidas ma aru saan, et püksid pole tagant verega määrdunud? Millal sidet vahetada? “Viimaste küsimuste peale ütlesin, et ta võib paluda pinginaabril vaadata, kui ta kõnnib. Või käia päevade ajal tihedamalt WCs ja uurida, kas tuleks side ära vahetada,” räägib Irene.

Kui Hannal eelmisel aastal päevad hakkasid, ostsid nad emaga mõned tumedamat värvi aluspüksid päevade ajal kandmiseks. Esimesel korral aitas ema ka sidet pükstele paigaldada.

Irene on rahul, et tütrele pole päevad tabuteema ja sellest räägitakse ka sõbrannadega: kellel on juba alanud ja kuidas. Ta peab tähtsaks, et päevadega seoses ei tekiks tüdrukutel valehäbi. Siis ei karda laps ka (naissoost) õpetajalt abi küsida, kui koolis juhtub õnnetus.

“Hannal on mõne korra olnud päevade algul sellised kõhuvalud, et ei saa voodistki püsti. Siis olen lubanud tal koju jääda ja öelnud klassijuhatajale, et algasid päevad ja paraku suurte kõhuvaludega, seega palume vabandust ning õpime kodus järele,” räägib Irene. “Neid mõne jaoks ebameeldivaid teemasid tuleb serveerida elu loomuliku osana, et oma lapsi kaitsta ja harida.”

Targaks raamatu abil

Kolme tütre emal Liinal (44) omal ajal emaga pikemat vestlust päevade teemal ei olnud. Liina võis olla 12aastane, kui ema andis talle raamatu “Tütarlapsest sirgub naine” ja palus läbi lugeda.
Tagantjärele on Liina ema käitumisega rahul: konkreetne info konkreetsest allikast. “Oleksin kindlasti võinud talt ise midagi küsida, ent eks ma olin kohmetu. Aga midagi segaseks mulle tookord küll ei jäänud,” ütleb Liina.

Kui Liinal päevad algasid, rääkis ta sellest kohe ka emale ja ema õpetas, kuidas sidemeid kasutada. “Mingit hirmu mul polnud, sest teadsin, et see võib juhtuda, ja mõnel sõbrannal olid päevad juba varem alanud,” räägib naine.

Liina ise on sellest valdkonnast vestelnud vaid vanema tütre Meritiga (15), nooremad õed on veel väikesed. Kuna tänapäeval jõuavad kõik intiimsed teemad lasteni üsna varakult, rääkis Liina Meritiga menstruatsioonist, kui tüdruk oli 10aastane. Aga jäi ikkagi hiljaks, sest tütar oli asjast juba teadlik. Mõttetu polnud jutuajamine siiski – nii tuli juttu ka tähtsatest seksuaalküsimustest.
Ka Merit on pidanud koolist puuduma või poole päeva pealt lahkuma, sest päevad algavad tugeva kõhuvaluga. Valuvaigisteid pole Liina tütrele pakkunud, kuna valu ja ebamugavustunne kaovad paari tunniga. Puudumistõendile kirjutab Liina lihtsalt, et “Laps puudus koolist halva enesetunde tõttu”, detailidesse laskumata.

Tasub teada
• Menstruatsioon algab Eesti tüdrukutel keskmiselt 12–13aastaselt. Mõnel paar aastat varem ja mõnel paar aastat hiljem.
• Menstruatsioon kestab 3–6 päeva ja kordub 21–35 päeva tagant. Samas on täiesti normaalne, kui esimesel paaril aastal pärast esimest menstruatsiooni on päevad ebaregulaarsed.
• Arsti poole tuleks pöörduda, kui 16. eluaastaks pole menstruatsioon alanud.

Kasulik leht
Lisainfo saamiseks soovita lapsele näiteks Eesti Seksuaaltervise Liidu noortelehte amor.ee. Seal on tähtsad teemad lihtsalt ja kenasti lahti seletatud.

Tüdrukute 6 sagedasemat küsimust

1. Kuidas ma aru saan, et esimesed päevad on tulekul?
Umbes aasta enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest erituma valgevoolust (see on normaalne, tuppe kaitsev eritis). Mõned päevad enne menstruatsiooni võid sa end pisut halvasti tunda: valu alakõhus, peavalu, pingetunne rindades.
2. Kuidas ennast esimeseks menstruatsiooniks ette valmistada?
Kuna erituva vere hulk esimeste päevade ajal on vähene, ei maksa katastroofi karta. Et olla valmis võimalikuks üllatuseks, kanna üht sidet endaga kaasas. Mõistagi ei ole sul vaja häbeneda, kui on vaja sidet laenata – mõnel sõbrannal, kooliarstil, õpetajal kindlasti on.
3. Kust ja milliseid sidemeid/tampoone osta?
Apteekides ja poodides on sidemeid ning tampoone saada suures valikus. Millised sulle kõige paremini sobivad, saab proovides välja selgitada.
4. Kui sageli tuleks end päevade ajal pesta?
Kuna kokkupuutel õhu ja mikroobidega hakkab veri lagunema ja tekitab ebameeldivat lõhna, on menstruatsiooniaegne pesemine väga oluline. Tee seda võimalusel sidet vahetades (vahetada tasuks seda 3–5 tunni tagant), kindlasti aga hommikul ja õhtul.
5. Kas menstruatsioon on valus?
Esimestel päevadel võid tunda valu alakõhus. See ei ole haiguslik, vaid põhjustatud emakalihase kokkutõmmetest, et verd emakast eemaldada.
6. Kas menstruatsiooni ajal võib ujuda, sportida?
Üldiselt menstruatsioon sportimist ei takista. Kui sa end siiski halvasti tunned, pea nõu treeneriga. Enne kui alustad aktiivsemat liigutamist (trenn, tantsimine), oleks hea sidet vahetada, sest siis võib vereeritus olla tugevam. Kui kasutad tampooni, võid ka ujumas ja saunas käia.
Allikas: amor.ee