Foto: Unsplash
Pidev magamatus, mis tihti saab alguse lapsevanema rolli saabumisega, on tõsine probleem ning pikaaegne unepuudus võib tekitada tervisehädasid.

Teist tüüpi diabeeti on kolm korda suurem oht haigestuda neil, keda on vaevanud unetus kauem kui aasta ning kes magavad öösiti vähem kui viis tundi, selgub artiklist väljaandes Diabetes Care. Nagu ka ülekaalulisuse ja rasvumise korral, mis mõlemad võivad viia dia­beedini, arvatakse põhjus olevat keha hormonaalse talitluse kõrvalekaldes.

Südame-veresoonkonnahaiguste ja unetuse seoste kohta on tehtud palju uuringuid. Kõrge vererõhu risk kasvab kolm ja pool korda neil, kes magavad vähem kui kuus tundi. Kõrge vererõhk suurendab omakorda südame-veresoonkonnahaiguste tõenäosust.

Mõningate uuringute järgi kahe­kordistab vähem kui neljatunnine ööuni naiste riski surra südame-veresoonkonna­haigusesse. Kestva unetuse põhjusi peab kindlasti uurima, sest näiteks uneapnoe ehk magamisaegne hingamisseisak kolmekordistab insuldiohtu.

Depressiooni langemise võimalus suureneb unetuse tagajärjel neli korda, selgus uuringust, milles küsitleti kolmeaastase vahega tuhandet täiskasvanut vanuses 21–30 aastat. Kahes uuringus, kus ühes kaasati 300 paari noori kaksikuid ning teises ligikaudu tuhat teismelist, leiti, et väga tihti eelnesid uneprobleemid depressioonile, vähematel juhtudel ka ärevushäirele – depressioonile 69 protsendil ja ärevusele 27 protsendil juhtudest.

Viirushaigused hakkavad kurnatuse korral kergemini külge – see ei ole ainult käibefraas, vaid seda kinnitavad ka teadusuuringud. Inimesed, kes magavad öö jooksul vähem kui seitse tundi, jäävad kolm korda suurema tõenäosusega mõnda viirushaigusesse.

Kaalutõusu taga võib samuti olla unepuudus, selgub ajakirjas Obesity avaldatud artiklist, mis analüüsis 36 teadusuuringu tulemusi. Seos on eriti tugev lastel. Unepuudus häirib nende hormoonide tööd, mis kontrollivad isu ja näljatunnet. Pealegi röövib magamatusele järgnev kurnatus soovi trenni teha. Kuhjuv kehakaal suurendab omakorda terviseriske.

Uneabi käsimüügist


Taimsed toidulisandid

Taimsed uinutid on ühtlasi ka rahustid. Enamasti on tegu mitme taime seguga, nagu palderjan, kannatuslill või veiste-südamerohi. Taimsete ravimite kohta on vähe põhjapanevaid uuringuid. Ravimite puhul, mis on läbinud rangelt kontrollitud kliinilised uuringud, on ette teada näiteks 10 mg ravimi toime ning kaardistatud võimalikud kõrvalmõjud. Taimsete ravimite puhul see nii ei ole. Mõnele mõjuvad need kenasti, teisele üldse mitte. Sama liiki taimedki võivad olla erineva toimega. Aiandushuvilised teavad, et üks ja sama maitsetaim võib anda sõltuvalt kasvukohast ja aastast erineva maitsetugevusega taimi. See ei tähenda, et taimi tuleks ravimitena alahinnata – pigem peaks otsima endale sobiva.

Palderjan

Vanarahvatarkus peab palderjani rahustavaks taimeks, see aitavat uinuda ning parandavat une kvaliteeti. Paraku näitab ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine ilmunud ülevaade, et uuringutes on kasutatud vähe katseisikuid ning isegi kõige positiivsemate tulemuste korral on mõju olnud nõrk. Keemikud on eristanud palderjanis ligikaudu sada ainet, kuid nad ei oska öelda, missugune neist mõjub rahustavalt ning kuidas see toimib koos teiste ravimitega.

Nagu taimsete ravimite puhul laiemalt, nii sõltub ka palderjani toime toote kvaliteedist. Seepärast tasub katsetada eri toodetega, et leida sobivaim.

Kummel

Põlvest põlve on pärandatud teadmist, et kummel on rahustav ja aitab lõõgastuda, kuigi teaduslikke uuringuid ei ole selle kohta tehtud. Kummelit võib pidada igati ohutuks, vaid harvadel juhtudel põhjustab see allergilist reaktsiooni, sealhulgas bronhide ahenemist.

Sünteetiline melatoniin

Hilistel õhtutundidel jõuab ajus kulminatsioonini melatoniini hormooni tootmine. Eestis on sünteetiline melatoniin saadaval ka käsimüügiravimina tilkade, tablettide ja pihusena. Melatoniin ei ole imerohi ega aita kõigi unehäirete korral, kuid oma toime tal on. Melatoniinist on abi, kui ei suudeta enam uinuda tavapärasel magamamineku ajal. USA ravimiameti ülevaatest selgub, et sünteetiline melatoniin aitab uinuda peaaegu 40 minutit varem kui platseebo. Käsimüügist saadava sünteetilise melatoniini mõju on lühiajaline – üks või kaks tundi.

Allikas: Tervis Pluss