PELGULINNA SÜNNITUSMAJA Foto: Annika Haas
Me teame, et vastsündinud beebi oskab sukelduda, et tema haare on nii tugev, et ta suudaks ka rippuda, et vastsündinu on suuteline sünnijärgselt tegema mõned sammud ja et kõik need oskused kaovad peagi. Aga vastsündinutel on veel palju oskusi, mis lausa uskumatud tunduvad.

1. Vastsündinud oskavad sünnipäraselt naeratada. Nad ei kopeeri ega matki teiste naeratusi, naeratavad ka pimedad beebid.

2. Vastsündinud nutavad kolme esimese elunädala jooksul ilma pisrateta. Mõnikord ei ole nende nutus pisaraid enne, kui nelja-viiekuuselt. Pisarad sisaldavad stressihormooni ja ja nutmine aitab beebil lõõgastuda. Loomad näiteks stressi maandamiseks ei nuta.

3. Vastsündinud beebil on elementaarsed teadmised füüsikast ja matemaatikast. Nad teevad vahet, kas objekte on üks, kaks, kolm või rohkem. Nad suudavad ka liita ja lahutada. Nad ei pruugi mõista numbreid nii nagu meie, kuid katsetes suudavad nad ennustada, mitu õuna on näiteks siis, kui üks ära võtta ja on imestunud, kui testijate poolt pakutav vastus on vale.

4. Beebi on temperatuurimuutustele väga tundlik. Aga kuna ei suuda endale ei tekki peale võtta ega ka riideid vähemaks kiskuda, siis leiavad beebid oma viisi, kuidas temperatuurimuutusega kohaneda. Kui on jahe, siis nad siputavad rohkem ja kui on palav, siis lebavad paigal, justkui päevitajad. Nende märkide järgi saab aru, kas beebil on liiga palav või liiga külm.

5. Beebi esimesel eluaastal tema aju suurus kahekordistub, saavutades poole oma lõplikust suurusest.

6. Tuleb välja, et kui beebi kasvaks terve elu samasuguse tempoga, nagu esimesel eluaastal, siis täiskasvanuna oleks ta sama suur kui Kalevipoeg.


7. Et sa oma vastsündinud beebisse kõrvuni armuksid, on beebi pupillid pärast sündi ülisuured. See tekitab emas soovi beebi eest hoolitseda ja teda kaitsta.

8. Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle juba kahepäevaselt ära ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest.

9. Beebinutt on spetsiaalselt just niisugune, mis sunnib ema muu tegevuse katkestama ja reageerima. On uuritud, et ema suudab oma beebi nutu eksimatult teiste beebide nutu hulgast ära tunda juba kolm päeva pärast sünnitust.

10. Beebi ellujäämine sõltub sellest, kas ema hakkab tema eest hoolitsema ja teda toitma. Kogu beebi välimus on selliseks disainitud, et tekitada emas soovi beebit enda lähedal hoida. Tema kumer laup, pisike ninanöps, suured tumedad ümmargused silmad (kõikidel vastsündinutel on need sinised), ja pontsakad jäsemed - see kõik tekitab emas soovi beebit toita ja katta.

11. Vanemad kasutavad instinktiivselt beebiga rääkides teistsugust hääletooni ja kõnerütmi. Sellise kõne puhul hakkab beebi vanemat intensiivselt jälgima. See julgustab omakorda vanemat beebiga rohkem suhtlema ja nii kasvab vastastikune mõistmine.


Foto:Scanpix/PantherMedia

12. Kui beebi kohe pärast sündimist ema kõhule tõsta, siis suudab ta roomata ema rinnani ja hakkab tegema imemisliigutusi, andes sellega emale märku, et teda on vaja toita.

13. Kohe pärast sündi kulub beebil viis kuni kümme minutit, et mõni uus oskus omandada. Kuid juba kolme kuu vanuselt kulutab beebi juba vaid 30 sekundit kuni kaks minutit uue oskuse saamiseks.

14. Beebil on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli.

15. Beebi tunnetab ema meeleolusid ka üsas olles. Katses mängiti beebiootel emadele läbi kõrvaklappide muusikat ja kuigi beebid kõhus olles kõrvaklappidest tulevat muusikat ei kuule, muutusid nad sel ajal aktiivsemaks ja eriti sellisel puhul, kui emale muusika meeldis.

16. Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad, seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundmaõppimiseks. Seda teades ära kasuta parfüüme ja kodukeemiat.

Foto:Scanpix/PantherMedia

17. Puudutused on vastsündinud beebidele ülitähtsad. Vastsündinud on alati teadlikud sellest, millal neid puudutatakse, isegi enneaegsed beebid, kes on kõigest 25-nädalased, reageerivad puudutustele. Beebi arenguks on ema puudutused üliolulised. Kõige tundlikum puudutuste suhtes on beebi suu ja seepärast panevad beebid ka endale kõike suhu.

18. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näo, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema jaoks vastuolulised.

19. Esimese kolme elukuu jooksul näeb beebi kõige paremini neid objekte, mis on temast umbes 22 cm kaugusel. See on parim vahemaa jälgimaks ema nägu ajal, mil ema beebit toidab. Sellel kaugusel on beebi silmad ka tema kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad.

20. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Kui laps hakkab ise häälitsema, püüab ta samuti jäljendada inimheli selle asemel, et näiteks järele teha telefonihelinat.

21. Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha nii erinevatel inimeste nägudel kui erinevatel ahvinägudel, kuid juba ühekaskuuselt suudavad nad eristada vaid inimnägusid.

Allikas: bounty.com