Kiigutades oma last muusika rütmis, võite mõelda, kuidas see võib mõjutada teie kullatüki arenevat aju. Washingtoni Ülikooli õppimise ja ajuteaduste instituudi teadlaste poolt tehtud uurimus näitab, et seeria mängulisi muusikatunde parandasid 9-kuuste beebide ajutööd muusika tunnetamise ja uute kõnehelide mõistmise osas. 

“Meie uurimus on esimene säärane teadustöö väikeste beebidega, mis annab alust arvata, et rütmiliste muusikarütmide kuulamine võib parandada rütmiliste mustrite äratundmist ka kõnes,“ ütles uurimuse peamine autor Christina Zhao, I-LABS-i järeldoktorant. “See tähendab, et muusikakogemus varajases eas võib oluliselt parandada imiku kognitiivseid oskusi."

“Imikud kogevad keerulise maailma pidevalt muutlikke helisid, valgusallikaid ja tundeid,“ ütles kaasautor ja I-LABS-i asedirektor Patricia Kuhl. “Beebi ülesandeks on ära tunda tegevusmustrid ja ennustada, mis sellele järgneb. Mustrite tajumine on oluline kognitiivne oskus ning selle parandamine varajases eas võib omada edasises õppimisoskuses pikaajalist positiivset efekti.”

Nii muusikas kui ka kõnekeeles on tugevad rütmilised mustrid. Silpide ajastamine aitab kuulajal eristada ühte kõneheli teisest ja mõista, mida teine inimene räägib. Nende erinevate kõnehelide äratundmise oskus on just see, mis aitab beebidel õppida rääkima.

I-LABS-i teadlaste korraldasid eksperimendi, et näha, kas muusikarütmide õpetamine beebidele aitab neil paremini mõista kõnerütme.

Kuu aja jooksul osalesid 39 beebit koos oma vanematega kaheteistkümnel 15-minutilisel muusikalisel mängusessioonil. 

Kõikidest beebidest 20 osalesid muusikagrupis, mille jooksul juhendas eksperimendi eestvedaja beebisid ja nende vanemaid koputama järgi teatud lastemuusika salvestist, mis neile lasti. Kõik palad valiti beebide jaoks spetsiaalselt raskes rütmis – valsitaktis.

Muusikasessiooni näidistundi saab näha siit: https://youtu.be/whzxMNvHBD4

19 beebit osalesid mängulises tunnis, kus muusikat ei lastud. Selle asemel mängisid nad mänguautode, -blokkide ja teiste asjadega, mis nõudsid koordineeritud liikumist ilma muusikata.

Beebide ajusignaalide mõõtmiseks kutsuti perekonnad tagasi laborisse nädal pärast mängusessioonide lõppemist. 

Ajuskänneri külge kinnitatuna kuulasid beebid erinevaid muusikalõike ja kõnehelisid, mis kõik mängiti ette katkevas rütmis. Uuring näitas, et beebide ajud reageerisid rütmikatkestustele.

Teadlased keskendusid kahele kognitiivsete oskuste poolest olulisele ajupiirkonnale: auditoorne korteks ja prefrontaalkorteks, mille ülesandeks on tähelepanu ja mustrite äratundmine.

Võrreldes kontrollgrupiga registreeriti muusikagrupis olnud beebidel tugevam ajusignaal muusika- ja kõnekatkestusele mõlemas ajupiirkonnas. Antud tulemus annab alust uskuda, et muusikalised mängusessioonid parandavad imikute oskust tunda ära helimustreid.

“Ameerikas vähendatakse laste muusikaalaseid kogemusi vihjates, et see on liiga kallis,” sõnab Kuhl. “See uurimus tuletab meile meelde sügavamat muusika mõju, kui lihtsalt selle kuulamine. Muusikaline kogemus avardab kognitiivseid oskusi parandades paste oskust tunda ära, oodata ja reageerida kiiresti maailmas eksisteerivatele mustritele, mis on tänapäeva keerulises maailmas äärmiselt olulised.”

Allikas: Washingtoni Ülikool ja T. Christina Zhao, Patricia K. Kuhl. Musical intervention enhances infants’ neural processing of temporal structure in music and speech. Proceedings of the National Academy of Sciences, 2016; 201603984 DOI: 10.1073/pnas.1603984113