Vaktsiine ei saa usaldada

Õpetaja ja seitsme lapse ema Merje Luuk pole lasknud vaktsineerida oma nelja nooremat last.

Miks jätsite lapsed vaktsineerimata?

Otsuse mitte vaktsineerida tegin alles neljanda lapse sündides. Üks mu ­vanematest poegadest oli põdenud pärast punetiste vaktsiini saamist punetisi, samuti reageeris ta ägedalt ühele vaktsiinile, mille tagajärjel kadus tal ühe kehapoole toonus. Laps, kes oli just hakanud end püsti ajama, ei võtnud nädala jooksul jalgu alla, nuttis ja oli väga häiritud.

Vaktsineerimine tekitas küsimusi. Olin selleks ajaks kokku puutu­nud inimestega, kes olid sellest ­loobunud, nende põhjendused tundusid loogili­sed. Küsisin nõu arstidelt, aga ka loodusraviterapeutidelt, kes olid vaktsiinitüsistusi ravinud. Mõned arstid tunnistasid, et vaktsineerimine tähendab koormust immuunsüsteemile. Avastasin, et mitmed lapse­vanemad seostasid lapse terviseprobleeme vaktsineerimisega. Tegin otsuse loobuda kõikidest vaktsiinidest. Mu neli nooremat last vanuses 5–15 aastat pole saanud ­ühtegi vaktsiini.

Kuidas vaktsineerimata jätmine mõjus?

Mu lapsed on põdenud ­tuulerõugeid, läkaköha ja rotaviirust. Meie perre saabus läkaköha vaktsineeritud laste kaudu laulupeolt. Märkasin, et poistel on kummaline köha, mis lõpeb oksendamisega. Pesamuna oli siis viiekuune. Mõne aja pärast hakkas ka tema köhima. Analüüsid ­näitasid läkaköha. Tita ei oksendanud aga kordagi. Ka vanem vaktsineerimata laps, sellal 3,5aastane, sai läkaköha. Meie kogemuse kohaselt on see suhteliselt lihtsalt kulgev haigus, mille puhul on tähtis pidada kinni dieedist ja anda lapsele rahu. Meil ei tekkinud tüsistusi. Tuulerõuged on ­möödunud rahulikult kõigil lastel nende väikelapseeas.

Olen ühe lapsega sattunud rotaviirusega haigla intensiivravisse, kui ta oli aasta ja seitsmekuune. Tema vedelikukaotus oli suur ja olen väga tänulik arstidele, kes ta sellest seisun­dist välja tõid. Ometi ei pane see mind rotavaktsiini pooldama. Minu järeldus oli, et vedelikukaotus tekkis, kuna laps ei saanud enam rinna­piima ja muud jooki ta vastu ei võtnud. Järgmistele lastele andsin kauem ­rinda, kuna ema rinna võtab laps ka väga haigena vastu.

Kas sa ei arva, et kui lapsed jäetakse vaktsineerimata, levivad rasked haigused ja sinulgi on selles osa?

Ma ei hakkaks oletama ega ennustama. Olen kuulnud arstidelt igasuguseid huvitavaid ennustusi nii enda kui ka oma laste tervise või sünnituste kohta, mis ei ole tõeks saanud. Olen valmis vastutama ja oma lapsi põetama, nagu ma seda seni olen teinud, ja vajadusel pöörduma haiglasse, kus neid loodetavasti teiste maksumaksjate lastega võrdselt ravitakse.

Mul on kogemus, et vaktsineerimata lapsed on tervemad ja tugeva immuunsüsteemiga. Seega kasutavad nad haigekassa teenust vähem kui keskmine Eesti inimene. Ma ei saa aru vaktsineerimise pooldajate murest: kui vaktsiinid on usaldusväärsed, siis keda ohustavad vaktsineerimata lapsed?

Nii vaktsineerides kui ka mitte vaktsineerides ­võtame riski – ühel juhul võivad ilmneda ­vaktsiini kõrvaltoimeid, teisel ­juhul võib inimene nakatuda. Keegi ei oska tegelikult ­öelda, kumb risk on suurem. Haige lapse eest hoolitseb lõppude lõpuks ikkagi perekond, seega lasub perel suur vastutus teha just enda lapse heaks parim otsus.
Milliseid vaktsiinide kõrvalmõjusid pead kõige ohtlikumaks?

Immuunsüsteemi kahjustamist. Sellega kaasnevad otsesed ja kaudsed tüsistused, mis aja jooksul endast märku annavad: närvisüsteemi kahjustus, unehäired, hüperaktiiivsus, allergiad. Oleme nendega harjunud, tänapäeva lapsed justkui ongi sellised. On ka raskemaid tüsistusi, nagu autism ja autoimmuunhaigused, mille seost vaktsineerimisega on paljud arstid vanematele tunnistanud.

Kuidas siis haigusi ära hoida?

Vaktsineerimisega hoiame – kui hoiame – ära vaid mõned haigused, kuid tõbesid on palju ja organism peab nende kõigiga toime tulema. Immuunsüsteemile pannakse alus lapsepõlves tervislike eluviisidega, mille annavad puhas toit, liikumine, värske õhk, terved lähisuhted, loodusravi. Immuunsüsteemi teemal tuleks noori vanemaid harida. Väikest palavikku ei pea ravimiga maha võtma ja tavalisi külmetushaigusi saab ravida ilma antibiootikumita. Alternatiiv väikelapse vaktsineerimisele on pikk imetamine, hea toit ja armastus.

Mida soovitad vanematele, kes kaaluvad, kas lasta vastsündinut vaktsineerida?

Uurige teemat, kuulake teiste kogemusi ja enda südant. Arvan, et iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat. Siis ei saa eksida.

Lastega ei tohi katsetada

Lastearst ja TÜ mikrobioloogia-­viroloogiaprofessor Irja Lutsar ­ütleb, et laste vaktsineerimata jätmine on ohtlik eksperiment, mis võib viia ­raskete haiguste puhanguteni.

Miks peaksid vanemad laskma oma lapsi vaktsineerida juba esimesel eluaastal?

Selleks, et vältida haigestumist tõsiste tagajärgedega haigustesse. See pole kohustus, vaid võimalus lapsi kaitsta. Kahjuks pole vaktsineerimised kõigis maailma riikides vabalt kättesaadavad, nii et meie siin peaksime olema tänulikud.

Kas vaktsiinid võivad tekitada ohtlikke kõrvaltoimeid, põhjustada autismi, diabeeti ja muid haigusi?

Vaktsiinidel on kõrvaltoimed nagu igal teiselgi võõral asjal, mis organismi satub. Siiski on neil oluliselt vähem kõrvaltoimeid ja kaugeleulatuvaid jääknähte kui vaktsiiniga välditavatel haigustel endil. Jah, nii autism kui ka diabeet on ­sagenenud, aga muutunud on ka ­paljud keskkonnategurid, sealhulgas paranenud elatustase. Inimkond on esimest korda ajaloos jõudnud aega, mil süüa on rohkem kui elus püsimiseks tarvis. Seda, et autismi ja diabeedi sagenemine pole vaktsineerimiste taga­järg, on korduvalt tõestatud.

Kas vaktsineerimine on ikka tulemuslik, kui see täielikult ei välista haigestumist, näiteks tuberkuloosi?

Vaktsineerimiste tulemuslikkus on väga hea. Difteeria, läkaköha, poliomüeliit, hemofiiluse tekitatud meningiit, leetrid, punetised on kas täielikult kadunud või esinevad vaid üksikjuhtudena. Äsja Lääne-Euroopat taba­nud leetrite puhangus oli enamik haigestunutest vaktsineerimata või polnud vaktsiini transportimisel järgitud vajalikke nõudeid. Viimane langetas vaktsiini efektiivsust.

Tuberkuloosi vaktsiin on tõesti pähkel. See väldib küll lapseea tuberkuloosi, aga täiskasvanuid kopsutuberkuloosi eest ei kaitse. Praegu uuritakse kliiniliselt mitut vaktsiini. Kui me aga Eestis lõpetaksime tuber­kuloosi vastu vaktsineerimise, oleks väikelastel aastas 1–2 tuberkuloosse meningiidi juhtumit. See on risk, mida pole mõistlik võtta.

Kas poleks mõistlik mõni haigus siiski läbi põdeda?

Immuunsuse tekke seisukohalt pole tõesti vahet, kas antikehad tekivad haiguse läbipõdemise teel või vastusena vaktsiini koostises olevatele nõrgestatud antigeenidele. Küll aga ei põhjusta nõrgestatud antigeenid ­raskete tagajärgedega haigusi.

Kui keegi otsustab läbipõdemise kasuks, tuleb arves­tada, et igast 10 difteeriahaigest sureb vähemalt üks, igast 10 hemofiilusmeningiiti põdevast lapsest ­sureb samuti üks, lisaks tekivad kahel lapsel kuulmishäired. Läkaköha rasket vormi esineb 20–30% juhtudest, sealhulgas on surmajuhte. Poliomüeliiti põdenutest jäävad mõned eluks ajaks ratastooli. Mulle tundub niisugune eksperimenteerimine inimestega 21. sajandil äärmiselt brutaalne. Ma ei tahaks, et minu või minu sõprade lapsed sellistes katsetes osaleksid.

Kas arst peab vaktsiini kõrvaltoimetest patsienti informeerima ja mida teha siis, kui vanemal tekib kahtlus, et vaktsiin on mõjunud halvasti?

Vaktsiinide kõrvaltoimetest peab informeerima. Usun, et arstid ei keeldu seda infot jagamast. Lisaks sellele on ravimiinfo kõigile kättesaadav ravimiameti kodulehel.
Vaktsiini halva mõju puhul tuleb pöörduda pere­arsti poole või haiglasse, kui tegu on ägeda reaktsiooniga. Kui kahtlustatakse vaktsiinijärgset reaktsiooni, ­teavitab arst ravimiametit, kes teatised registreerib, lisainfot ­kogub ja vajadusel informeerib Euroopa Ravimiametit.

Mis võib juhtuda, kui järjest rohkem lapsevanemaid ei lase oma lapsi vaktsineerida?

Võib tekkida haiguspuhang, kus ei haigestu ­mitte ­ainult need lapsed, keda vanemad vaktsineerida ei ­lubanud, vaid ka need, kes muul põhjusel pole vaktsiine saanud (vastsündinud või raske immuunpuudulikkusega kulgevate haiguste põdejad).

Kui enamik ühiskonnast on vaktsineeritud, on ­haigustekitajate levik piiratud. Nii on kaitstud ka need lapsed, kelle vanemad otsustavad vaktsineerimisest ­keelduda. Kui aga need lapsed lähevad riikidesse, kus vaktsineerituse tase on madal, on olukord teine.

Mida soovitate vanematele, kes kaaluvad, kas vastsündinut vaktsineerida?

Kui on kahtlusi, soovitan küsida oma perearsti või sünnitusmajas neonatoloogi käest. Kui kahtlused ei osutu põhjendatuks, soovitan last vaktsineerida. Samuti tasub mõelda, kas tahaksite ise põdeda läkaköha, mis võib põhjustada päevas 30–40 oksendamisega lõppevat köhahoogu ja kesta enam kui sada päeva, või mida võib tunda laps, kes satub kõhulahtisusega intensiiv­raviosakonda tilgutite alla.

Kas tead?

Esimese vaktsiini saab vastsündinu 12tunniselt.
Beebi kalender on tihe – tita saab aastaga vaktsiine 14 korda.
Täiskasvanuikka jõudes on laps saanud vaktsiine 24 korda.

Uuri lähemalt www.vaktsiin.ee.