Vanker vali vajaduse järgi

Viiendat last ootaval Silvia Purjel on kärutamiskogemusi piisavalt. Ent ka suure pere emal tuleb aeg-ajalt uusi asju soetada, ja ongi taas päevakorral vankri valik. Pole ju mõtet vana vankrit igaks juhuks 5–6 aastat kuurinurgas hoida.

„Ei ole häid ega halbu vankreid,“ ütleb Silvia. „Oluline on enne lapsele sõiduvahendi muretsemist läbi mõelda, mis oludes seda kasutama hakatakse: kas jalutatakse rohkem kodu ümber, kas vankrit-käru on vaja tihti panna autosse või hoopis lennukisse ja taksosse või bussi peale; kas elatakse kortermajas ja kas seal on lift, kas vanker mahub uksest rõdule, kas liigutakse palju üksi. Neist vastustest lähtuvalt tulebki oma isiklik vankrikuvand kokku panna.“

Kahe ema kogemustele lisaks küsisime soovitusi ka kahelt vankrite sissetoojalt.

Vanker või kombineeritud käru?
Oma kaalutlusi jagades alustab Silvia sellest, et ta ei vaata X-kujulise raamiga vankreid, mis koosnevad eraldi vankrikorvist ja isteosast. „Vankrikorvi kasutusaeg on väga lühike ja korvi transportimine ebamugav, nii on mõttetu maksta selle eest nii kallist hinda,“ leiab Silvia oma nelja lapse kogemuse varal. „Elu on näidanud, et vankrikorvi kasutatakse pool aastat (kui sedagi) ja siis vahetatakse see käruosa vastu välja.“

Silvia kogemus ütleb, et kaks-kolm esimest kuud magab laps vankris, kuid juba neljakuune võib vahel ka välja kiigata, eriti suvel. Mida vanemaks laps saab, seda olulisemaks muutub võimalus ta istesse tõsta.

Miinuspunkte saab vankrikorviga sõiduvahend Silvialt ka selle eest, et see on väga raske, käib ebamugavalt kokku-lahti ning võtab ka kokkupandult liiga palju ruumi. Küll aga leiaks suur kompaktne­ vanker tema hinnangul rohkem kasutust peredes, kes pole nii mobiilsed, kes käivad beebiga jalutamas koduümbruse teedel ning jätavad lapse õue akna alla magama, samuti kui vankrit polegi tarvis iga päev kokku-lahti pakkida ning näiteks treppidest tõsta.

Beebimaailm Grupp OÜ juhataja Priit Nõgisto­ nõustub, et kiire elutempo on mõjutanud ka lapsevankrite valdkonda. „Enam ei ole ainult nii, et vanker soetatakse pikkadeks kolm korda päevas iga ilmaga tehtavateks jalutuskäikudeks. Paljud vanemad kasutavad vankrit vaid lapse endaga kaasa võtmiseks ja transportimiseks punktist A punkti B. Selleks on mugavam kasutada kompaktset, kerget ja võimalikult lihtsalt käsitletavat vankrit-käru.“

BeebiCenteri tootejuht Gerli Niinepuu sõnab, et suur vankrikorv on ideaalne lastele, kes magavad vankriga koduõues. „On võimalik valida korve, mille põhjas on ka spetsiaalne ülestõstetav seljatugi, mille saab vajadusel seada nii, et beebil on parem vaade vankrist välja. Ohutuse eesmärgil on korvi põhjas ka turvarihm.“ Gerli lisab, et kui laps veel ise ilma kõrvalise abita istuma ei tõuse, ei tohi teda patjade ega muu toe najale vankrisse või kärusse istuvasse asendisse panna, kuid lühikest aega võib teda hoida kaldu sellises kärus, mille seljatuge annab reguleerida 45kraadise nurga alla.

Kortermaja elanikel soovitab Gerli otsida kergest ja vastupidavast alumiiniumist raamiga vankreid, mida saab lihtsalt kokku panna isegi koos istumisosaga. Seda tüüpi vankrite puhul on silmas peetud ka seda, et kortermajade liftid on üsnagi kitsad ning panipaigad väiksed. „Tänapäeva raamid on väga kompaktsed ja multifunktsionaalsed – üleviidav sang, kergesti eemaldatavad rattad, mis muudavad raami väiksemaks – nii võtab see vähem ruumi transportimisel ja hoiustamisel.“

Võileivad ja vihmavarjud
Kuna Silvia pole ühegi lapsega mitmeks aastaks koduseinte vahele jäänud, siis soovib ta ka nüüd käru, mida on mugav kokku-­lahti saada ja autosse panna.­ Osa kärusid käib kinni ka n-ö vihma­varjuks, Silvia eelistab aga Y-kujulise raamiga, n-ö võileivaks kokku käivaid variante, mille kasutusaeg on palju pikem ja võimalused mitmekesisemad. Ta leiab, et vankrit peaks olema võimalik ühe käega kokku panna, et saada hakkama ka olukorras, kus beebit tuleb teise käega süles hoida.

„Mis tahes vankri sa muretsed, jälgi seda, et rattad oleksid suured,“ soovitab 18aastase emapagasiga Silvia. Tema sõnul jääb väikeste ratastega hätta juba väiksemategi konaruste puhul ning meie kliimas on sügise ja talve ajal sellega hoopis raske manööverdada. Ka kergkärude puhul soovitab ta jälgida, et neil poleks väga väiksed rattad.

„Kõige paremad on õhkkummidega, aga ka täiskummist rattad on OK. Peaasi, et need ei oleks plastmassist, mis logisevad ja kolisevad ning lähe­vad ka kergemini katki. Sellele tasub tähelepanu­ pöörata, sest olen näinud kärusid, mille rattad meenutavad kaugelt kummirattaid, kuid lähemal vaatlusel selgub, et plastmassi peale on tehtud vaid kummide imitatsioon.“

Gerli Niinepuu teab lisada, et uuendusi on saanud ka rattad – täisplastist rattaid uutel vankritel üldjuhul enam polegi. „Need on asendatud purunematute ühekambriliste EVA-ratastega: materjaliks on kummi (mis muudab ratta pehmemaks) ja plastiku segu ning seest on ratas õõnes – see tähendab, et rattal on õhkkummi omadused, kuid täiskummratta vastupidavus.“

Priit Nõgisto: „Kui varem arvati, et ainuõige lahendus­ meie kliimas on neli suurt õhkkummratast, siis nüüd hinna­takse üha enam kasutusmugavust. Olgem ausad, esimeste keeravate ratastega on ikka väga mugav manööverdada. Kui väiksemad esirattad on fikseeritud, siis saab sellist vankrit edukalt kasutada erinevate teeoludega. Saada on ka vahetatavate esiratastega mudeleid: rasketes ilmastiku- või teeoludes võib kasutada suuri esirattaid ning siledal pinnal sõitmiseks vahetada need väikeste ja mugavate ning manööverdatavate vastu.“

Pöörlevad esirattad
Kui Silvia ei oska pöörlevaid esirattaid eriliseks plussiks pidada, siis tema sõbranna, kaheaastaste kaksikute ema Kirsti Raadik kiidab neid väga. Tavakärust tunduvalt raskema kaksikutekäruga peamiselt Tallinna tänavatel liikleva Kirsti sõnul annavad pöörlevad esirattad hea manööverdusvõime ning tema kasutab seda võimalust tihti. „Pealegi saab rattaid soovi korral fikseerida,“ hindab Kirsti.

Priit Nõgisto soovitusel on pöörlevate esiratastega vanker hea valik kiire elutempoga linnainimesele – sellega on mugav manööverdada kitsastel kõnniteedel ja kaubanduskeskustes, samas kui rattad lukustada, siis on näiteks lumes lihtsam liikuda.

Kolmerattaliste käruvariantide kohta ei ole kummalgi naisel eriti midagi öelda. Ise nad sellist endale ei soovi, aga tuttavate hinnangute põhjal sobivat see hästi sportlikele emadele, kes ühitavad lapsega väljas kärutamise rulluisutamisega.

Gerli Niinepuu aga hoiatab kohe: „Mitte ükski vankritootja ei luba tavalist vankrit kasutada sportimisel – selleks on spetsiaalsed mudelid, mis on läbinud turvalisustestid ning on ohutud näiteks jooksmisel, rulluisutamisel või jalgratta taha kinnitamisel.“

Korv ja sang
Silvia peab väga praktiliseks vankrialust korvi. „Kui minna poodi, laps kärus, ei ole ju mõeldav lükata müügisaalis lisaks veel ostukäru,“ toob ta näite. Tema soovitab enne ostmist kindlasti uurida, kui palju ja kui raskeid esemeid korv mahutab/kannatab ning kui mugav on asju sinna panna ja sealt välja võtta. „Meie päikesepuhkustel on käru korv olnud hädavajalik. Kuhu me muidu ranna­asjad ja soojad riided oleksime pannud? Isegi nelja-aastase lapsega reisides kulub käru ära. Meie omal oli külgedelt lukuga avatav korv, kust sai asju väga mugavalt välja võtta ka siis, kui laps kärus magas­ ja seljatugi oli all.“

Üks olulisi detaile vankri juures on mõlema­ naise­ hinnangul ka vankri sang. Hea, kui seda annab­ teisele poole üle viia, kui on tarvis lapse sõidu­suunda operatiivselt muuta.

„Minu kaksikute Emmaljunga kärul oli see funktsioon olemas, kuid kahjuks paljudel kergkäru­del, ka meie kasutuses oleval Haucki kergkärul se­da võimalust ei ole. Vahel oleks käru lükates ikka väga vaja lapsi näha,“ nendib Kirsti.

On kärusid, millel saab küll suunda muuta, kuid see on raske ja tülikas: käru istmeosa tuleb raami küljest lahti võtta ja teistpidi tagasi tõsta. Kõige mugavam variant on ikkagi üleviidav sang, mis aga paraku puudub just paljudel kergkärudel.

„Nn vihmavarju tüüpi kärud on lisaks veel kahe sangaga, mis on äärmiselt ebamugav, sest ikka tekib olukordi, kus vankrit tuleb lükata ühe käega, ja see ei ole väikeste rataste ja kahe sangaga kergkäru puhul võimalik,“ teab Silvia.

Olenevalt vankri kasutajatest võib vajalikuks osutuda ka sanga kõrguse reguleerimine. „Kui beebil on vanem õde või vend, siis tahab tema ju ka aeg-ajalt beebiga kärutada,“ osutab Silvia. Reguleeritav sang on hea abimees ka pikkadele isadele.

Jalatoele peaks Silvia ja Kirsti sõnul samuti­ tähele­panu pöörama – kui seda ei saa üles tõsta, on lapsel väga ebamugav magada, jalad rippus. Tavaliselt on kärudel toe üles-alla liigutamise võimalus olemas, kuid osadel kergkärudel ei pruugi seda olla.

Gerli Niinepuu: „Uuematel kergkärudel on juba ka ühe käega kokkupanemise funktsioon – nii saab ühe käega beebit süles hoida ja teise käega lihtsalt käru kokku tõmmata. Oluline on ka see, kas raamile on võimalik kinnitada turvahälli – siis ei pea soetama eraldi kergkäru turvahälliga liikumiseks.“

Priit Nõgisto: „Suund on muuta turvahälli paigutamine­ vankriraamile võimalikult mugavaks. Näiteks Hartani vankriraamide külge käivaid adaptereid turvahälli kinnitamiseks ei pea enam pärast kasutamist eemaldama, vaid need võib kerge liigutusega alla lükata ning asendada turvahäll vankriraamil kiiresti kas isteosa või vankrikorviga.“

Järelturu vankrid
Silvia pole veel oma vankriostu teinud ja kaalutleb, et ehk saab ta oma nõudmistele vastava korraliku­ vankri ka järelturult, näiteks netiostukeskkonnast osta.ee 50–70 euroga. „Odav hind võib teinekord tähendada ka seda, et vanker on sünteetilisest mater­jalist, mis aga ei ole teatud temperatuuride juures hea, seega jälgin ka materjali,“ lisab ta.

Gerli Niinepuu nõustub: „Peale oluliste vankriosade seisu­korra peab järelturult ostes kindlasti pöörama tähelepanu ka tekstiiliosadele – võõralt ostes ei või kunagi teada, kuidas ja kus on komplekti hoitud.“

Priit Nõgisto ütleb, et viimasel ajal pööravad ostjad suurt tähelepanu just kvaliteedile ja pikaealisusele. Vankrilt oodatakse üha enam, et seda saaks kasutada mitme lapsega ning peale seda veel ka naabrilapsele heas seisukorras edasi anda. „Tekitab küsimusi, kui mingi konkreetne vankribränd müüakse edasi juba pärast paarikuist kasutamist, samas mõnda väga tuntud ja palju turul olevat vankribrändi tuleb ka kasutatud peast tikutulega taga otsida.“

Tähtsad detailid
Tekstiiliosade juures on väga oluline nahasõbralikkus, hingavus­ ning puhastatavus. Praegu kasutatakse palju tekstiile, mis vastavad Oeko-Tex Standard 100 kvaliteedimärgile, st on valmistatud keskkonnasõbralikult ega sisalda tervistkahjustavaid aineid. Näiteks kasutab Teutonia uudset mikrokiudkangast, mis annab tootele pehmuse, hingavuse ning hoiab temperatuuri.

Nagu autol, nii vajavad ka vankri liikuvad osad regulaar­set määrimist. Väga oluline on ka puhastamine – näiteks pärast rannaskäiku liivast, talvisel ajal teedel kasutatud hooldusainetest.

Ka pikaaegne niiskus ja otsene päiksevalgus on vankrile kahjulikud. Niiskus võib tekitada roostet ja hallitust. Kuigi tänapäeva kangad on UV +50 kaitsega (laps on kaitstud), võib intensiivsem päiksekiirgus siiski kangast pleegitada.