Ja oli ka kümmekond teist tüüpi kirja, mis mulle postkasti potsatasid, mis küsisid, et kas ma tegelen ka paaride või meeste nõustamisega, mis näitab lihtsalt mulle, et Eesti mees on julge ja kui ta näeb probleemi, siis ta ei lõpeta suhet, vaid otsib abi. Kiitus!. Kuid kahjuks ma suhetega ei tegele. Ma ei ole suhteasjanduses eriti osav. Endagi suhet tuleb mul ilusate sõnadega ilustada. Mul tuleb Esileedit kiita ja ülistada, et ta emotsioon kõrgel oleks. Et ta ei mõistaks, missuguse portsu otsa ta astunud on.

Kuid ma räägiks korraks, mis on need asjad, mis meie suhte selliseks muudavad, nagu ta on.

Esiteks on üks olulisemaid asju, millest ma olen aru saanud see, et armastus ei ole tunne, vaid see on tegusõna. See eeldab pidevat hoolt. Mind alati hämmastavad paarid, kes on aastaid, või isegi aastakümneid koos olnud ja räägivad, et neil on ikka liblikad kõhus ja ühel hetkel neid enam ei ole ja nad lähevadki lahku. Mul on alati kahtlane tunne, et see tunne, mida nad pidasid armastuseks, oli lihtsalt ärritunud soolte sündroom ja kui nad terveks said, nad ehmusid ja lahutasid kiiresti, sest midagi läks valesti.

Armastus on minu jaoks üksteise austamine, atmosfääri loomine, hea tunne üksteise seltskonnast, soov olla enda parim versioon, sest ta väärib parimat. Kuid kõike seda mõõdukalt, sest sa peaksid jääma ikka iseendaks ja suhtes peab olema mugav. Sa peaksid olema parim, mis sa olla saad nii, et sul oleks seal mugav olla. Et sa ei peaks olema koguaeg kikivarvukil. See on see flirdi perioodi teema rohkem, kus sa püüad endast parimat muljet jätta ja paned prilllaua alati alla tagasi, paned uue rulli paberit tualetti, kui see otsa saab ning ostad autosse kütust, kui teine varahommikul ära sõitma peab ning muu taoline ülepingutamine. :)

Kuid minu jaoks on armastus see, et sa tahad oma teisele poolele parimat. Samas ka seda mitte kogu aeg, sest iga suhe käib tõusude ja mõõnadega. Kui sa tabad end mõttelt, et ma loodan, et ta sõidab autoga kaljult alla, ei tähenda, et sa teda enam ei armasta. See ei tähenda sedagi, et sa kohutav inimene oled. See tähendab, et su peas käis läbi mõte ja see tähendab lihtsalt seda, et sa oled mõtlev inimene. Kui sa avastad end järgmisel päeval pidurivoolikuid läbi nüsimas, siis oled sa kohutav inimene. Parimat soovides aga selles mõttes, et sa oled temaga aus ja kui sa valetad, siis nii, et sa vahele ei jää. Mind alati hämmastavad need, kes oma tõega lagedale tulevad, sest NEMAD ei suutnud sellega enam edasi elada. See ei ole paarilisega arvestamine, vaid minu silmis vägagi egoistlik tegu.

Sa pead ta panema tundma end turvaliselt. Et ta teaks, et ta saab sulle kindel olla. Eriti on see oluline, kui sul on palju lapsi. Mul on väga palju lapsi ja Esileedi jaoks on oluline teada, et ta ei ole üksi nendega, sest kolmekesi on nad röövlid, kes teevad võidu, kes mingi aja vältel kõige rohkem asju suudab korda saata. See tähendab, et isegi, kui ma ei saa abis olla, peavad olema asjad planeeritud, ehk peab olema keegi, kes saaks sind vajadusel asendada. Vajalik on see seetõttu, et lapsed ei ole ühes graafikus ning kaksikuid ei saa magama panna, kui Noorsand samal ajal voodi kõrval "Põdra maja" laulab. Mitte ainult sellepärast, et ta pooled sõnad on sinna ise juurde mõelnud, vaid sellepärast, et ta on kõige valjem laps maailmas... kui me Vennase ja Piiga välja jätame, sest neil kahel tuleb ka see hääl välja valjemalt, kui sokul, kes metsas paarilist otsib. Eriti Vennas.

Sa pead laskma tal olla tema ise. Kasvõi vahepeal. Ma mõistan, et peale lapsesaamist on ta mingiks ajaks lapsega rinna kaudu ühendatud. Ehk ta ei saa eriti kauaks ära minna, sest iga mingi aja tagant peab laps ta rinna küljes istuma. Aga lapsekasvatus ei tohiks jääda siiski ühe poole tegemisteks, sest ka siis kaotab ta enda. Ma peangi siin oluliseks, et ma olen lastega samamoodi pidevalt abis. Kui ma töö tõttu ei saa, siis muul ajal saan. Õnneks see on miski, mille vastu mul väga ei ole, sest kõik kolm on meil päris hästi välja kukkunud ning teevad üldise tuju ruumis enamjaolt paremaks. Nad annavad väga palju tagasi ja seda mitte ainult mustade mähkmete näol, vaid oma naeratuse ja armastava olemisega. See on see siiras rõõm, mida nad saavad igapäevastest positiivsetest hetkedest ja kui sa need kinni püüad, on igasugune pingutus, mida sa nägema pead, seda väärt. Vennasele piisab näiteks lihtsalt sellest, et sa loed kolmeni, sest ta teab, et kui kõlab "kolm", siis on kellegi sõrmed ta ribide vahel kõditamas. Kuid tihti ei pea ka kõditama, sest see ootus on juba piisav, et naerust püksi teha.

Ehk siis ma ei ole ekspert ja ma ei oska kellelegi ka suhte asjus nõu anda. Mida ma aga teen, on see, et ma räägin, kuidas meil läheb ja tore on, kui te leiate midagi, mis ehk ka teie kodusesse ellu positiivset atmosfääri juurde looks. Kuid eelkõige kirjeldan ma lihtsalt enda blogiga meie ühist kasvamist vanematena ja laste edusamme igapäevaelus. Neid igapäevaseid hetki jagana ma ka igapäev meie Facebooki lehel A Mida Henry Teeb, kuhu sa oodatud oled