Foto: Pixabay
"Lasteaiaga käivad koos palju rõõmu ja peavalu. Rõõm kindlasti sellest, et kui suurem on seal, saan väiksemaga teha asju, mida muidu ei saaks- näiteks beebide ujutamine," kirjutab Maria oma seekordses blogis.

Suuremal on vaja basseinis silm peal hoida ja seega ei tuleks beebi ujutamisest midagi välja. Lisaks naudib esiklaps sõprade seltskonda rohkem kui minu ja tita ning eelistab iga kell lasteaeda minemist.

Peavaluks on aga need lõputud viirused.

Ta on toonud oma lasteaiakarjääri jooksul koju miljon erinevat haigust. Kõiksugu oksetõved, viiruslikud kopsupõletikud, sooleparasiidid ja muu. Ka seegi kord siis tõi ta meile kõigile koju mingi viiruse. Ei, mitte selle koroona, vaid mingi nohu. See nohu niitis meid terve perega jalust maha. Kõigil pea valutab, tatti voolab kahte lehte ning ravimine on üks keeruline tegevus. Kumbki laps pole selles vanuses, et mingit apteegikraami sisse surada neile, sest kõik käsimüügis olevad ravimid on alates 7. eluaastast.

Seega siis töötab inhalaator täie auruga ning varasemate ampullide asemel tõin vedelikku lausa poole liitriga koju, sest ka mina ei saa käsimüügis olevaid ravimeid tarvitada beebi tõttu. Üleminek rinnapiimale pole siiani õnnestunud, aga koos rinnapiimaasendajaga saab laps toidetud. Nüüd siis nohusel ajal on ta eriti sagedasti veel rinnal. Pean ütlema, et kui meest kodus ei oleks, siis oleks puhta hullumaja.

Üksi kahe haige lapsega olles ise ka haige ja sinna otsa veel magamatus. Mul on reaalselt tunne, et elan kusagil udus. Õnneks palavikku pole kellelgi ja nii vean lapsi ka õue hingama. Kuidagi on nii, et toas on beebi uni vaid sutsakas samal ajal kui õues magab ta tunde. Ka suurem on õnnelik, et õues olla saab, sest saab kiikuda.

Mõnevõrra võib öelda, et õnneks on sügis ning ma ei pea muretsema, et päevasel ajal maja juures mänguväljakul mõnd last kohtame, kellele see viirus edasi anda.

Beebi puhul aga ravimine omaette tsirkus – ärkvel olles ta inhalatsooni peale karjub, seega suurem osa auru teen talle öösiti. See aga tähendab mulle veel lühemaid unetunde. Õnneks on öösiti õues soe ning saan akna hoida õrnas tuulutuses ning seega tal ka kergem magada. Perearst ütles, et võib määrida lapse rindkere nii hanerasvaga (eeldusel, et pole palavikku) kui ka hustagiliga (eeldusel, et ei teki testides allergilist reaktsiooni).

Internetis kolades leidsin ka nipi, et tuleb lapsele madratsi alla padi panna, siis ülakeha kõrgemal ning hingamine kergem. Loodetavasti saab see laatsaretimajandus meil loetud päevadega läbi, sest mina olen omadega juba päris läbi kui aus olla. Nagu nendest muredest veel vähe poleks, siis peale seda kui hakkasin peavalu paratsetamooliga ravima, on muutunud ka beebi kaka roheliseks. Unustasin aga perearstilt küsida, millist ravimit siis tarvitada võin?