Noor isa arvutab | Kui palju lapse saamine maksab?

Ma ütlen ausalt, et aasta tagasi ei oleks ma pealkirjas esitatud küsimusele osanud vastata eriti midagi ja kuna pimeduses ekslevaid tulevasi lapsevanemaid leidub praegu ja tulevikus ilmselt veel, mõtlesin heita valgust väiksele tabuteemale nimega raha.

Nii et need mehed ja naised, kes ühel hetkel avastavad end vannitoast kahe triibuga rasedustesti silmitsemas ja seepeale Google'isse "how much does having a baby cost?" löövad, siis siit postitusest leiate ka ühe Eesti pere puhtalt subjektiivse ja isiklikule kogemusele tugineva arvamuse.

Alustuseks ütlen kohe ära, et kogu see beebibisness on tänasel päeval kasvanud päris suureks ja laiaks ning väga lihtne on kogu sellesse pulli end ära kaotada. Muidugi tahad ju oma võsukesele parimat, aga kus läheb see mõistlikkuse piir? Kui sisuliselt iga beebivanker ja turvatool lubab, et ta on läbinud kõikvõimalikud turvatestid ning just nende tooteid kasutades astub su laps tulevikus 30% suurema tõenäosusega ülikooli, siis mille põhjal sa otsustad, kas soetada endale 100€ või 1000€ maksev vanker?

Ega mul sellele kõigele ühte kindlat vastust ei ole, aga kui meil siin üldiselt aina enam võideldakse suure tarbimiskultuuri vastu, siis usun, et kogu beebimajandus on ka hea viis, kus oma ökojalajälge pisut vähendada. Ma ei ütle, et meie pere on siinkohal musternäidis, aga üldises pildis oleme proovinud hoida suunda, kus iga beebile selga ja jalga minev asi ei pea tulema otse poeletilt. Nii oleme näiteks beebivankri, lamamistooli ja mitmed riided ostnud nö "teiselt ringilt" või saanud mõnelt tuttavalt.

Näiteks BabyBjörni bouncer, mida olete ilmselt päris tihti ka meie beebipiltidel näinud, läks meile kasutatuna maksma 90€ ja on liialdamata olnud meie pere üks paremaid investeeringuid. Kiirelt guugeldades maksaks sarnane tool poes ligi 150€. Samamoodi ostsime kasutatuna Emmaljunga vankri, mis poes maksaks üle 1000€, kuid mille meie saime kätte 400 euroga - win!

Seega juba nende kahe näitega võid säästa üle 600 euro. Sama kehtib riiete puhul, mille kasutusaeg on beebi kiire kasvamise tõttu väga lühike ja tihti jõuab beebi mõnda ilusat 30 eurost riideeset kanda vaid 1-2 korda. Vahel jäävad need riided üldse kappi ja beebi ei jõua neid kanda kordagi. Seega on ka siin mõistlik silma peal hoida erinevatel gruppidel, kus vähekasutatud või üldse kasutamata beebiriideid müüakse ja nii saad jällegi tuntava kopika kokku hoida. Samuti teed rahalise poole kõrval väikese sammu ka mõistlikuma tarbimise suunas:).

Muidugi on meil ka mõned päris uued asjad (nt turvatool, kandekott, beebivoodi ja lutipudel), aga needki oleme tihti mõnelt sugulaselt või lähedaselt sõbralt nii-öelda beebikingiks saanud. Kui nii lahket suguvõsa või sõpru kohe võtta pole, siis tuleb muidugi kulutada enda rahakotti, aga ka siis ei pea alati vilkuvate reklaamide ning säravaimate (ja kallimate) brändidega kaasa minema - kuuldavasti magasin mina omal ajal nii mõnedki lõunauned ja autosõidud banaanikastis ning mingisuguseid füüsilisi ega emotsionaalseid traumasid ma tänasel päeval seetõttu täheldanud pole. Okei, enam pole ka kuumad 90ndad ja ilmselt banaanikast enam päris in pole, aga you get the point, eks?!

Mille peale siis üldse raha kulub?!

Ma julgeks öelda, et suurim kulu lapse esimesel eluaastal ongi kogu see pull, mille pead ostma juba enne beebi sündi. Aga nagu eelnevalt juba välja toodud sai, võid siin vastavalt võimalustele ja soovidele hakkama saada nii mõne tuhande kui mõnesaja euroga. Kuna vastsündinu toitub enamikel juhtudel ainult rinnapiimast, siis igasuguste püreede, kohukeste, kamapallide jms kulu peale sa esimesed pool aastat väga mõtlema ei pea (meie beebile õnneks rinnapiimabaar sobib - kui teie peres peaks tekkima "tissistreik", siis tulevad mängu ka igasugused piimapulbrid).

Mänguasju pole me samuti vist ise ostnud seni mitte ühtegi, vaid saanud need samuti katsikule tulnud sõpradelt kingiks. Kas siis üldse millegi peale raha kulub?! Natuke ikka küll. Näiteks võiksid osta apteegist beebile D-vitamiini tilgad, aga selle saad ka enamasti vähema kui 10 euroga kätte. Üldse võid sa endale julgelt ära teha mõne apteegi kliendikaardi, sest sinna on sulle asja ka edaspidi, kui mängu tulevad nohurohud, probiootikumid ja kõik muu sinna põnevasse maailma kuuluv. Kõige suurem jooksev kuluallikas on aga suure tõenäosusega mähkmed, mida kulub julgelt vähemalt pakk kuus, kui mitte enam. Esimesed mähkmed saad kätte umbes 5 euroga. Sealt edasi kasvab hind iga suurusega samuti ca 5 eurot (aga selle eest saad ka rohkem mähkmeid - juhuu!) ehk esialgu üle 20 euro paki peale väga kuluda ei tohiks ja kui kollaseid kleebiseid kaubanduskeskustes märkad, võid ka need 20-30% odavamalt kätte saada.

Seega kulud esimene poolaasta üleliia suured ei ole ning need jooksvad väljaminekud peaks teoreetiliselt ära katma ka lapsehooldustasu, mis meie puhul on veel näiteks ~ 40 eurot (septembrist ja sealt edasi sündinud laste puhul on süsteem juba teine). Lisaks on riigi poolt ette nähtud sünnitoetus, mis tänasel päeval on 320 eurot lapse kohta. Selle eest saadki osta näiteks turvatooli või muud vajalikku:).

Lapse kasvades väljaminekud muidugi suurenevad ja ajapikku tekivad siia juurde erinevad huviringid, ehk mõned arstivisiidid ja muu säärane, aga usun, et pika peale planeerides ei pea sa olema mõne suurfirma CEO, et lapse peale kuluvaga üldplaanis toime tulla. Kindlasti on iga pere võimalused erinevad ja ette võib tulla igasuguseid ootamatusi, kuid mõistlik rahaplaneerimine koos erinevate riigipoolsete toetustega lubavad mul senise kogemuse põhjal öelda, et kui mõnel noorpaaril perelisa plaanis on, siis ärge rahaasjade pärast üleliia stressake. Lapsele on põhiline, et ta oleks perre oodatud ning tema vanemad rõõmsad. Ning ma olen päris veendunud, et 3-kuusel beebil pole suurt vahet, kas ta käru maksab 100 või 500 eurot ning kas ta ajab piima peale 3 või 30 eurosele riietusele.

Meie tegemistel saad igapäevaselt silma peal hoida ka Instagramis ja Facebookis.

Allikas: kuidasollaisa.com