VIIENDA LAPSE OOTEL: lapseootus koos lastega on väga eriline tunne!
Nelja lapse emana on mul praegu huvitav aeg - lapseootus koos lastega! Eelmised korrad oli kõik teisiti. Siis olin ma lapsevanem mitmele ja ootasin järgmist. Nüüd ootame lastega koos. Ja see on nii põnev!
Jah, mu kolm vanimat last on juba beebiootust teoreetiliselt pealt näinud. Aga vanim laps oli 5,5-aastane, kui neljas sündis, teised seega veel nooremad, nii et ega nad keegi sellest ajast väga midagi ei mäleta. Nelja raseduse ja sünnituse jooksul on ununenud, millised olid mured ja hirmud enne esimese lapse sündi. Tänu oma vanematele lastele tuleb kõik meelde.
,,Emme, kas tita nutab kogu aeg? Kuidas me nüüd öösel magada saame? Kuidas me teame, et ta süüa tahab? Kas kogu aeg peab vaatama, et tita hingaks? Millal ta kõndima hakkab? Kuidas tita su kõhus süüa ja hingata saab? Kuidas ta välja saab?”- need ja paljud teised küsimused on meil praegu igapäevased. Küsimused segamini vastustega. Sest näiteks tita hingamise küsimus tuli sellest, et ma rääkisin lastele, kuidas meie kolmas laps oli nii rahulik ja magas pidevalt, et tõesti käisin korduvalt tema hingamist kontrollimas.
Oleks tõesti lihtne olla klassikaline lapsevanem
Kui kõik õhtul koolist ja lasteaiast koju saabuvad, siis on meie maja ka kisa ja möllu täis. Kõik tahavad rääkida. Korraga. Siis ristatakse piike igal väiksemal põhjusel. Ojaa, aegajalt on tunne, et oleks tõesti lihtne olla klassikaline lapsevanem, kellel on üks poeg ja üks tütar. Eelistatavalt kogu aeg triigitud ja silutud riietes, omaette vaikselt nurgas mängimas.
Siis aga maandub kogu see punt korraga kõrva pidi kõhu vastu, sest kõik tahavad titaga rääkida. Või minnakse oma tuppa, kus vanim vend kõigile raamatut loeb. Või rivistutakse laua ümber, et ühiselt tohutud kogused lehekülgi täis joonistada. Taas on rahu maa peal!
Mäletan teise lapse ootust!
See oli aeg kui teadsin, et meist saab perekond. On lapsed ja vanemad. Ei ole üks laps, kelle soove kõik ümbritsevad täiskasvanud püüavad täita, kuid kellele täiskasvanu kunagi omavanust suhtluspartnerit asendada ei saa. Iga järgmise lapseootuse puhul olen õnnelik olnud, et ta maandub sellisesse toimivasse kooslusse.
Seda ei ole ilmselt ilus öelda, aga tõesti tunnen, et minu praegune beebiootus on kõigist kõige ilusam. Just sellepärast, et ma tõesti tunnen, kuidas minu ümber on inimesed, kes minuga koos ootavad ja valmistuvad. Ja neid on palju! Lapseootus koos lastega on väga eriline tunne!
Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (9a, 7a, 5,5a ja peaaegu 4a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantiliste lühiromaanide sari "Mõni õhtu romantikat"). Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan ja juhendan lastelaagrit. Lisaks pean blogisid http://minuiluselumaal.blogspo.com ja http://midaheliluges.blogspot.
