Scanpix
Sinu ja su isa vahelised suhted lapseeas omavad mõju sinu läbisaamisele nii elukaaslase kui ka ülemusega. Loe edasi ja avastad hämmastavaid tõsiasju.

Mõnedest värsketest uuringutest on selgunud, et sinu ja su isa omavaheline suhe on üks mõjuvõimsamaid faktoreid su täiskasvanuelus. “Teie side suunab sind nii armastust, tööd kui ka sind ennast puudutavate otsuste tegemisel,” selgitab raamatu “Our Fathers, Ourselves” autor Peggy Drexler, kes on sel teemal juba aastaid paljusid naisi intervjueerinud.

Tema sõnul on isa üks väheseid inimesi, kelle mõju saadab sind alates sinu sünnihetkest, ja pole alati isegi oluline, kas ta on su elus füüsiliselt eksisteerinud või mitte. Isa on esimene mees, keda oled oma elus teadnud-tundnud ja kelle järgi oled seadnud ootusi ka teiste meeste käitumisele — seda nii armuelus kui ka mujalgi. Panime kirja viis kõige levinumat isatüüpi. Tee kindlaks enda isa oma ja saa teada, kuidas teie suhe on sind vorminud.

Hellitajast isa

Ta ütles sulle alati “jah“ — said jäätist õhtusöögiks, võisid öö läbi peol olla — , ega riielnud sinuga kunagi, isegi kui lõhkusid mõne tähtsa asja. Sellise ennastsalgava hoolitsuse tõttu tunned, et väärid oma ellu inimesi, kes sind esikohale seavad. Drexleri sõnul kasvavad sellised “issi väikesed tüdrukud” teadmisega, et mehed oskavad olla väga hoolivad ja kaitsvad. Kuna sa ootad meestelt ei midagi vähemat kui täielikku turvatunnet, on oht, et ületad piiri nende kannatlikkust proovile pannes, sest leiad, et nad peaksid kõigega leppima, näiteks olema võimelised alati viimasel hetkel oma plaane muutma.

Sama kehtib ka sinu ja ülemuse suhete puhul. “Kuna sa said lapsena alati oma tahtmist, võid hiljem enese teadmata üle piiri minna. Näiteks, kui hilined tööle, palud suuril silmil selle eest vabandust, või hakkad turtsuma, kui ülemus ei hinda sinu pingutusi,” ütleb psühholoogiaprofessor ja raamatu “Between Fathers and Daughters” autor Linda Nielsen.

Karm isa

Ta oli sinu üle uhke… kuid tuletas sulle pidevalt meelde su ebatäiuslikkust. Võib-olla pahandas ta sinuga halva hinde pärast või tänitas, kui sind laulukoori ei võetud. Nielseni sõnul ei kohtle sellised isad oma tütreid õrnade lillekestena, sest usuvad, et kriitika aitab neil karmis maailmas paremini hakkama saada.

Sellises keskkonnas kasvamine muudab sind tugevaks ja motiveerituks ning sa ei loobu väljakutsest ka siis, kui miski peaks alguses viltu minema — need on kõik väga head omadused. Kui aga said lapsepõlves isalt pidevalt signaale, et peaksid parem olema, võid kippuda nüüd oma kuti (või ülemuse) heakskiidu nimel üleliia pingutama. Kui sa siis nendelt oodatud reaktsiooni ei saa, võivad te suhted muutuda pingeliseks. Taoline suhtumine teeb sind kriitika suhtes ülitundlikuks ja nii võib ka üsna süütu sinu kohta käiv ütlemine peikalt või abikaasalt sind haavata.

Töine isa

Võib-olla töötas ta pidevalt, mistõttu nägid teda nädalas ainult mõned tunnid. Ta küsis küll vahel sinu tegemiste kohta, kuid ei mäletanud iial su sõprade või õpetajate nimesid. “Mõned isad distantseeruvad tütardest neiueas, sest nad ei oska siis nendega enam suhelda,” selgitab Nielsen. See võib tähendada, et su isa reageeris su kasvades ainult siis, kui tegid midagi hämmastavat, näiteks said sisse mainekasse ülikooli või olid mässumeelne ja käisid kohtamas “paha poisiga”.

Raamatu “Boundary Issues” autori Jane Adamsi sõnul tekitab selline poolik huvi sinus hiljem vajadust olla tähelepanu keskpunktis. Et seda saada, paned peole selga eriti ekstravagantse riietuse, teed tööl palju lisatunde või flirdid meeste seltskonnas ennastunustavalt. Kuid selline käitumine võib tunduda nii sõpradele, meestele kui ka sulle endale ebasiiras. “Võib juhtuda, et sa ei saagi enam aru, et mõnikord oleks vaja tempot maha võtta ja et ei peagi alati olema suurepärane või eriline, et inimestele meeldida,” ütleb Adams.

Sõbrast isa

See on paps, keda sa ainult ei imetlenud, vaid kellega said ka samastuda. Need isad nägid Drexleri sõnul palju vaeva, et oma tütreid ja poegi ühtviisi kohelda. See tähendab, et ta viis sind ilmselt vahel jalgpallivõistlustele või lasi sul end pisiremonditöödel abistada või pani sind hoopis kirja mõnele n-ö mehisele kursusele, näiteks puutööringi. Tänu sellele sobitud hästi meeste seltskonda. Sa ei tunne ebamugavust, kui töötad põhiliselt meestest koosnevas kollektiivis, suhtled meesülemustega pingevabalt ning oskad kuttide vestluses kaasa rääkida.

Kuid sinu usk, et soolised erinevused ei oma tähtsust, võivad tekitada negatiivset mõju sinu armuelule. Näiteks ei pruugi sa aru saada, et sinu meessoost sõber on sinusse armunud või et su peika sooviks rohkem hellust. On veel üks selle nähtuse negatiivne tagajärg: kuna su isa hajutas soolisi piire, võid kergesti üle piiri astuda. Näiteks, kui räägid oma isiklikest asjadest liiga vabalt, võid uues peikas ebamugavustunnet tekitada.

Rongaisa

Isegi kui veetsid enamiku ajast lapsepõlvest isata, oli sul Drexleri sõnul kindlasti mingi ettekujutus isakujust, mis sind ka oluliselt mõjutas. “Üllataval kombel kujutavad naised, kes pole oma isasid kunagi näinud, neid sageli ideaalsete meestena, kes tütreid alati mõistaks ja kunagi ei kritiseeriks,” ütleb ta.
Selline fantaasia võib sind ju lapsena aidata, kuid täiskasvanuks saades omab see sinu ja su mehe suhetes hoopis muid kõrvalmõjusid. Sa võid iga kord pahaseks saada või muutuda kriitiliseks, kui sulle tundub, et su kutt pole täiuslik, või kaotada enesevalitsuse, kui meesülemus sinuga pahandab — ja seda just sellepärast, et nad ei vasta sinu ootustele mehe käitumisnormidest.

Aga… asjal on ka positiivne külg. Kui sinu isa hülgas teie pere, võid eeldada, et kõik mehed valmistavad sulle nagunii pettumuse või jätavad sind maha — seetõttu suudad end halbadest suhetest eemal hoida ja taastud ka lahkuminekust paremini.

Igal juhul on abi sellest, kui saad teada, milline mees su isa oli — räägi sellest ema või sugulastega. “Mida enam sa näed teda lihtsalt kui ühte konkreetset meest, mitte meeste prototüüpi, seda enam oled valmis lahti laskma asjatutest lootustest ja valearusaamadest oma armuelus,” ütleb Nielsen.