Euroopasse kolimine oli Dheerile põnev väljakutse. Toidu, ilma ja kõige muuga kohaneda oli kerge, kuid just enesekindluse taastumine kohalikus kogukonnas võttis aega. “Asusin otsima oma identiteeti ja küsisin endalt, kes ma uues keskkonnas olen. Võttis aega, et mõista kohalikku elu. Keskendusin karjäärile, mu empaatiavõime kasvas.” Hannaga sattus ta kokku, kommenteerides Facebookis üht teemat – teineteise vaated tundusid sümpaatsed.

Tallinnas kasvanud Hanna Ernits (32) siirdus pärast keskkooli lõpetamist Tartusse teatriteadust ja hiljem magistriõppesse sotsiaaltööd ja -poliitikat tudee­rima. Pagulaste tugiisikuna tegutsenud hea sotsiaalse närviga naine uuris magistritöös, milliseid infokanaleid kasutavad eri taustaga sisserändajad. Nad tegid Dheeriga Skype’is pikki kõnesid.

Viis aastat tagasi suvel tuli mees Eestisse Hannale külla. Nad sõitsid rattaga matkates maha sadu kilo­meetreid ja selle käigus armusid. Dheer otsustas Eestisse kolida. Mees leidis kiiresti Tartu ülikoolis võimaluse teadustööks ja Hanna sai Eesti Töötukassa juhtumi­korraldajana Tartu osakonda tööle asuda. Kas suhe võiks pikemalt kestma jääda, selles Hanna esialgu kahtles: küll kartsid tuttavad, kas ta ikka Dheeri piisavalt tunneb, et end siduda, küll hoiatati, et kultuurilised erinevused võivad saatuslikuks saada. Aga suhe arenes edasi. Hanna tutvustas kallimat perele ja tuttavatele, kes Dheeri omaks võtsid, nähes, et Hanna saab tõesti temale toetuda. Dheer õppis eesti keelt ja saab sellest hästi aru.