1. Igaõhtune unejutu lugemine on tore peretraditsioon, mis paneb punkti tegusale päevale ja annab alguse ilusatele unenägudele. See on vahva ja sisukas koos­olemine – väärt aeg, mida saab veeta juba koos beebieas lapsega. Ema-isa rahustav hääl loob turvatunde ning laps saab nautida vanemate tähelepanu. Just ettelugemisest saab alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi ning tee ise lugemiseni. Koos lugemine rikastab sõnavara, õpetab kuulama ja arendab loovust.
  2. Siduge kirjandus igapäevaeluga. Sel kombel saab laps aimu lastekirjanduse klassikast, teisalt õpetab kirjandus teda märksa tõhusamalt kui kuivad õpetus­sõnad. Näiteks Eno Raua “Porist” on eriti aktuaalne sügistalvisel hooajal, Ellen Niidu “Jussi suss” aitab sokid-sussid jalga saada ning pesemaminekut innustavad Paul-Eerik Rummo ”Pinni ja panni“ või Ellen Niidu “Silmapesulaul”.
  3. Ärge näidake tüdimust ühte ja sama raamatut korduvalt lugedes. Püüdke teksti laiendada uute nüansside leidmisega, küsimuste või kommentaaridega.
  4. Paigutage lapse raamatud elutuppa, mitte kabinetti või mujale eraldi ruumi, ning sellisele kõrgusele, et laps ka ise need kenasti kätte saab. See annab talle võimaluse mis tahes ajal märku anda, et talle loetaks.
  5. Lugege-vaadake koos ajalehti ja ajakirju. Lugege koos näiteks ilma­teadet – ka kõige pisem saab aru, milline ilm on tulekul ja kas õue pääseb. Lastele meeldivad ka värvikirevad reklaamlehed.
  6. Rääkige ja arutlege loetud raamatute üle, see aitab lastel lugu paremini mõista ja toime tulla tekstist saadud emotsioonidega.
  7. Väga oluline on isiklik eeskuju. Lugege ise lapse nähes ja uppuge raamatusse! Ärge laske end raamatu juurest nii kergesti ära meelitada. Lapsed saavad aru, et kirjandus pakub ka vanemale põnevust. Samas annab see teile võimaluse rääkida lapsele oma lugemiselamusest.
  8. Tellige koju mõni lasteajakiri, näiteks Täheke, kus on ehedad ja head eesti lood kirjas. Ühtlasi on see teile endile igakuine meeldetuletus, et lapse lugemine on tähtis ja tore tegevus. Lastele meeldib leida postkastist ajakirja ja teada, et õhtul on suurem lugemine tulekul.
  9. Minge raamatukokku ja laske teha lapsele oma lugejapilet. See innustab üsna tublisti – kui mitte lugema, siis vähemalt raamatuid sirvima, ja sealt pole enam kuigi pikk tee lugemiseni.
  10. Külastage raamatuüritusi – neid toimub kõikjal Eestis juba üsna rohkesti. Sageli innustavad teised lapsed last lugema rohkemgi kui teie ise, pealegi leiab sealt raamatuhuvilisi sõpru.
  11. Külastage koos raamatupoodi ja usaldage vahel ka lapse maitset.
  12. Vahetage sõpradega lasteraamatuid, sest see tekitab juba päris noores eas raamatute üle mõtete vahetamise kombe.
  13. Muutke lugemine lapsele mõnusaks. Ärge keelake lastel lugedes miskit head süüa või muusikat kuulata, suurematel lastel pühapäevahommikuti raamatuga kauem voodis vedeleda. Samuti poole ööni raamatuid lugeda või raamatuid õue viia. Mitte mingil juhul ärge sundige last lugemiseks laua taha toolile istuma. Kui paljud meist, täiskasvanuist, ikka niimoodi viksilt loevad! Lugemine peab olema ja on mõnus, hubane tegevus.
  14. Pidage meeles, et kui kodus raamatud puuduvad, neist ei räägita ja neid ei loeta, on ka väikelapsel väga keeruline raamatutega suhestuda ja omandada lugemisharjumust kogu eluks.

Kas teadsid, et tellides digiajakirja on sulle mugavalt kättesaadavad ka arhiivlood?