Foto: Pixabay
Lapsevanemad on pidanud 2020. aastal oma laste õppetegevuses osalema rohkem kui iial enne ning veelgi lisakoormust ei soovi endale kindlasti keegi. Kuid lapsed elavad paratamatult lakkamatu infomüra keskel ja neil tekib igapäevaselt palju küsimusi, millega saab eelkõige abistada lapsevanem või hooldaja. Miks seda tingimata tegema peaks, loe:

1. Nii tekib lapsel harjumus lapsevanemaga neist teemadest rääkida

Kui te räägite omavahel uudistest ja näiteks sotsiaalmeedias toimuvast, siis tekib lapsel ka võimalus ja oskus sinu käest neil teemadel nõu küsida. Võite näiteks vaadata koos uudiseid ja arutada, kas uudis põhineb faktidel või arvamusel, mis tundeid mingi uudis lapses tekitab, kuidas aru saada, kas tegemist on õige infoga, kas mingi info on uudisest puudu jne. Samuti aitab kriitilist mõtlemist arendada näiteks koos filmide vaatamine või raamatute lugemine ja ühine sisu arutamine – mida sina selles olukorras ütleksid või teeksid, mida sa sellest olukorrast arvad jne.

LOE KA: Digiõpetaja: kuulen lastelt hirmutavaid lugusid, kuidas mängudes tulevad nendega rääkima võhivõõrad inimesed, nende eale täiesti ebasobivatel teemadel

KUULA KA: NUTITUND | See on nagu kiirtoit - sõltuvust tekitav! Kuidas ja kas piirata lapse ekraanitarbimist? Aga mida ette võtta enda nutikäitumisega?

2. Ohus on lapse vaimne tervis

Laste ja noorte jaoks on sotsiaalmeedias toimuv äärmiselt oluline, aga seal ringleva informatsiooni hulk on hoomamatu isegi täiskasvanutele, rääkimata siis lastest.

Häirivad pildid, videod, valeuudised ja satiir võivad last segadusse ajada, ärevust tekitada ja hirmutada. Kui aga lapsele juba eelnevalt selgitada, milliseid valeinfot sisaldavaid postitusi ja näiteks töödeldud pilte internetis levib, siis oskab ta vähemalt kahelda info õigsuses ja ehk tuleb isegi sinuga seda arutama, mitte ei jää oma mure või hirmuga üksi. Vali näiteks välja mõni valeuudis või valeks töödeldud pilt ja näita seda lapsele. Arutlege, kes selle postituse võis teha ja mis tema eesmärk oli.

3. Ohus on sinu rahakott

Tänapäeva lastele suunatakse rohkem reklaame kui iial enne, kuigi lastele reklaamimine on seadusega keelatud. Keelatud ja lubatud reklaamide vahel on tükk maad halli ala ja ükski riigiasutus ei suuda ka sotsiaalmeedias (rääkimata siis Youtube’ist) levivate reklaamide vastavust kontrollida.

Näita lastele pilte, kuidas erinevad internetis levivad tootepildid ja reaalsuses kätte saadud tooted; lase uurida mõne toote hinda erinevates e-poodides jne. Lisaks võib aidata esmast ostuemotsiooni maha võtta soovinimekirja pidamine, mida vaadatakse nt kaks korda aastas: sünnipäeva ja jõulukingi tellimise ajal.

Kui vajad materjale, mille abil lapsega neist teemadest rääkida, siis õppevideod ja soovitused leiad ERRi portaalist Novaaator. Alamrubriigis Meediataip leiad ka lastele ja noortele ilmselt juba tuttava Kristel Aaslaiu selgitavad videod teatavate nutiohtude teemal, mida lastele näidata!