Foto: Pixabay
Sa ei pruugi olla varem palju mõelnud kodu sisekliimale, kuid kindlasti oled sa tähele pannud, et mõnikord ruumi sisenedes on tunda sumbunud õhku ja tolmu ning teinekord levib seal ka toidu ja loomade lõhna. Need on märgid, et värsket õhku on liiga vähe ning oleks aeg avada aknad.

Tubades, kus õpivad ja mängivad lapsed, on oluline, et mööbli asetuses on arvestatud valgusega. Ka ruum peaks olema piisavalt õhutatud, siis tunnevad end kõik hästi ja on terved. See teadmine tasub meeles pidada nädalavahetuseks, kui on koristamise aeg ja võimalus kodu värske pilguga üle vaadata, soovitab Dimitrijs Astašonoks, Veluxi Baltikumi juht.

Tubade õhutamine

Kui laste toas on katuseaknad, tasub kiiremaks tuulutuseks kasutada neid. Kehtivad kõik füüsikatunnis õpitud reeglid: soe õhk ja toksiinid tõusevad ülespoole ning katuseakent avades pääsevad need kiiremini välja ja värske õhk kiiremini majja ringlema. Traditsiooniline akende asetus fassaadil tähendab lihtsalt, et õhutamise aega tuleb pikendada ning ühtekokku tuleks tube tuulutada vähemalt kolm korda päevas 10 minutit. Sellega tagatakse piisav kogus värsket õhku toas, mis on tervislik.

Rohkem valgust

Lisaks korralikule õhutusele on lastetoas oluline välja mõelda selline ruumiplaneering, kus õppimislauale, mängu- ja lugemisnurka langeks piisavalt valgust. See tähendab, et vajalikud on korralikud valgustid, mis valgustavad piisavalt, kuid veelgi parem oleks, kui teatud osa päevast langeks tuppa otsest päikesevalgust. Päike nimelt on tuntud D-vitamiini allikas, mis hoiab luud tugevad, ennetab haigusi ja kaalutõusu. Lastel, kellel D-vitamiini tase organismis on madalam, on mõõdetud ka madalamad kognitiivsed oskused ning suurem tõenäosus aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismi või depressiooni tekkeks. Seetõttu ei ole kunagi üleliigne mõelda, kuidas laps vajaliku koguse D-vitamiini kätte saab, sest sellel on tõestatud oluline roll lapse arengus.

Suurem serontoniini tase

Kui laps viibib päevavalguse käes, siis tema aju toodab serontoniini, mis reguleerib emotsioone, samal ajal kui madalat serontoniinitaset seostatakse meeleoluhäiretega ja see võib olla ka depressiooni tekkimise põhjuseks. Igapäevaselt tagab serontoniin lastele suurema rahulolu ja rõõmu ning kuna lastel on serontoniini tootmine suurem kui täiskasvanutel, usuvad teadlased, et serontoniinil on oluline roll aju arengus. Seega, kui ei ole võimalik minna alati õue, siis planeeri oma kodu nii, et päevavalgus paistaks toas nendesse kohtadesse, kus laps sageli viibib!

Parem uni

Lihtne on aru saada, kas laps on piisavalt maganud või on tal unedefitsiit. Sõltuvalt vanusest vajab laps und 9 kuni 13 tundi, samal ajal kui täiskasvanutel unevajadus on 7 kuni 9 tundi. Seega peab lapse tuba planeerides mõtlema, et varasem magamaminek võimaldaks tal kergemini uinuda. Selleks, et lapsed õhtul paremini magama jääksid, on ka vajalik, et nad päeval piisavalt loomuliku valguse käes viibiksid. Nimelt on päevavalgusel oluline roll, et reguleerida inimese bioloogilist kella ööpäeva rütmis ning panna paika ärkveloleku ajad. Teisisõnu, päevavalgus aitab ajul õppida, millal on aeg toota melantoniini, et me saaksime magama jääda ning millal on aeg ärgata üles.

Parem nägemine

Nägemine paraku ei ole see, mis läheb aastatega paremaks, kuid siiski on võimalik aidata hoida oma laste head silmanägemist. Nimelt on teada, et loomulik päevavalgus parandab meie suutlikkust näha hästi ilma silmi pingutamata. Samuti toetab päevavalgus laste ja noorukite silma arengut, seetõttu on tähtis, et lastel oleks võimalikult varasest noorusest alates harjumus päevavalguse käes viibida, sest on selgunud, et inimesel, kes on vähe päevavalguse käes, on viis korda suurem risk lühinägelikkuseks.